Hiina Sise-Mongoolia regioonis anti häire muhkkatku juhtumi pärast

Hiina Sise-Mongoolia regiooni võimud on häireseisundis, sest eile teatati kahtlustatavast muhkkatku juhtumist. Tegemist on haigusega, mis tekitas musta surma pandeemiaid.

Juhtum avastati Bayannuri linnas, teatas Hiina riiklik uudisteagentuur Xinhua. Haigla teavitas kohalikke võime laupäeval. Eilseks olid võimud andnud linnaülese kolmanda astme hoiatuse. Tegemist on neljaastmelises süsteemis altpoolt teise astmega, vahendab CNN.

Hoiatus kehtib Xinhua teatel aasta lõpuni.

Bakterite põhjustatud ning kirbuhammustuste ja nakatunud loomade kaudu leviv katk on üks tapvamaid bakteriinfektsioone inimkonna ajaloos. Keskaja must surm tappis Euroopas hinnanguliselt 50 miljonit inimest.

Üks katku kolmest vormist, muhkkatk põhjustab lümfisõlmede valusat paistetust, palavikku, külmavärinaid ja köha.

Bayannuri tervishoiuvõimud kutsusid inimesi üles võtma tarvitusele erilised ettevaatusabinõud inimeselt inimesele nakatumise ohu minimeerimiseks ning hoiduma loomade jahtimisest või söömisest, kes võivad nakkust kanda.

„Praegu on olemas inimeste katkuepideemia selles linnas levimise oht. Avalikkus peab parandama oma enesekaitseteadlikkust ja -võimet ning teatama ebanormaalsetest terviseseisunditest kohe,” teatas kohalik tervishoiuametkond.

Bayannuri võimud palusid inimestel teatada surnud või haigetest koopaoravatest, keda mõnel pool Hiinas ja Mongoolias süüakse ja kes on ajalooliselt selles piirkonnas katkupuhanguid põhjustanud.

Arvatakse, et koopaorav põhjustas 1911. aasta kopsukatkuepideemia, mis tappis Kirde-Hiinas umbes 63 000 inimest.

Eelmisel nädalal kinnitati Mongoolias kaks muhkkatku juhtumit. Tegemist oli vendadega, kes olid söönud koopaorava liha, teatas Xinhua.

Mais suri Mongoolias muhkkatku abielupaar, kes oli söönud koopaorava toorest neeru, mida rahvameditsiinis peetakse tervislikuks.

Antibiootikumide kasutuselevõtt on aidanud katkupuhangud kontrolli alla võtta, mis hoiab ära haiguse sellise leviku nagu keskajal Euroopas.

Kuigi tänapäeva meditsiin suudab katku ravida, ei ole see täielikult kõrvaldatud. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on kategoriseerinud katku taasilmuvaks haiguseks.

Igal aastal haigestub WHO andmetel katku 1000-2000 inimest. Need arvud ei sisalda samas teatamata jäänud juhtumeid.

Kõige rohkem katkujuhtumeid on Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Madagaskaril ja Peruus.

Efektiivset vaktsiini katku vastu ei ole, aga moodsad antibiootikumid võivad tüsistused ja surma ära hoida, kui neid piisavalt kiiresti manustada. Ravimata muhkkatk võib muutuda kopsukatkuks, mis põhjustab kiiresti areneva kopsupõletiku, kui bakterid kopsudesse levivad.