Türgi kõrgeim kohus tegi otsuse teadaolevalt ühehäälselt, tühistades ilmaliku valitsuse 1934. aasta otsuse, millega mošee toona suleti ja sellest sai muuseum, vahendab uudisteagentuur Reuters.
Vahetult pärast kohtuotsust teatas president Recep Tayyip Erdoğan, et andis korralduse avada Hagia Sophia taas islami pühakojana, ning lubas, et esimesed moslemite palvused toimuvad seal veel sel kuul.
1500 aastat tagasi õigeusu kristliku katedraalina ehitatud Hagia Sophia muudeti esmakordselt mošeeks pärast Osmanite vallutusi 1453. aastal.
Mošee oli seal kuni 1931. aastani, mil Türgi president Mustafa Kemal Atatürk andis riigi ilmalikkuse sümboliseerimiseks korralduse see muuseumiks muuta.
Türgi islamistid on juba pikka aega nõudnud Hagia Sophia tagasimuutmist mošeeks, kuid ilmalikud opositsiooniliikmed on olnud selle sammu vastu. Ettepanek kutsus esile religioossete ja poliitiliste juhtide kriitika üle maailma.
President Erdogan rõhutas otsust kaitstes, et riigil on selleks suveräänne õigus. Ta teatas reede õhtul pressikonverentsil, et esimesed moslemipalvused toimuvad seal juba 24. juulil.
"Me korraldame reedesed palvused kõik koos 24. juulil ja taasavame Hagia Sophia palvetamiseks," ütles Erdoğan. "Nii nagu kõik meie mošeed, saavad Hagia Sophia uksed olema avatud kohalikele ja välismaalastele, moslemitele ja mittemoslemitele."
UNESCO avaldas reedel "sügavat kahetsust", et muuseum otsustati mošeeks muuta ja kutsus Türgi ametivõime üles "viivitamatult dialoogi pidama". Organisatsioon kutsus Türgit üles mitte muutma Hagia Sophia staatust ilma arutelu pidamata.
USA väljendas samuti Türgi otsuse üle pettumust ning Kreeka kultuuriminister Lina Mendoni ütles, et see oli "provokatsioon tsiviliseeritud maailmale".
