USA-s peaks täna toimuma esimene föderaalhukkamine 17 aasta järel
USA föderaalvalitsus kavatseb täna läbi viia esimese föderaalhukkamise ligi kahe aastakümne järel, kuigi ohvrite perekond on vastu ja kardab koroonaviirusega nakatumist hukkamist pealt vaadates.
Oklahoma osariigis Yukonist pärit Daniel Lewis Lee peaks plaani järgi surema kohaliku aja järgi kell 16 Indiana föderaalvanglas. Ta mõistati 1996. aastal Arkansases süüdi relvakaupmees William Muelleri, viimase naise Nancy ja tema kaheksa-aastase tütre Sarah Powelli mõrvas, vahendab Associated Press.
Esimene föderaalselt surma mõistetud kinnipeetu hukkamine pärast 2003. aastat leiab aset pärast seda, kui föderaalne apellatsioonikohus kaotas eile tõkendi, mis oli seatud eelmisel nädalal pärast seda, kui ohvrite perekond väitis, et satub suurde koroonaviiruse ohtu, kui peab sõitma hukkamist pealt vaatama. Perekond lubas ülemkohtusse edasi kaevata.
Otsus see ja veel kaks hukkamist koroonaviiruse pandeemia ajal sel nädalal täide viia kutsus esile kriitika. Otsust on nimetatud ohtlikuks ja poliitiliseks. Kriitikud väidavad, et valitsus loob tehtult pakilise õhkkonna teema ümber, mis ei ole praegu USA probleemide nimekirjas kõrgel kohal.
USA föderaalvõimude poolt toime pandud hukkamisi on lõpetatud, taasalustatud ja peatatud uuesti pika aja vältel, mis on kulunud esimesest sellisest 1790. aastal, kui Maine’is poodi üles meremees orjalaeva kapteni mahalaskmise eest.
USA föderaalvalitsus ei ole siiski kunagi suur hukkaja olnud. Alates sellest, kui kongress üle 200 aasta tagasi esimest korda sätestas, millised föderaalkuriteod surmanuhtlust nõuavad, on toimunud vaid mõnisada föderaalhukkamist.
Aastatel 1927-2003 hukati föderaalkuritegude eest vaid 37 inimest, selgub Surmanuhtluse Informatsioonikeskuse andmetest. 34 inimest hukati aastatel 1927-1963. Nende hulgas olid Julius ja Ethel Rosenberg, kes hukati 1953. aastal tuumasaladuste avaldamise eest Nõukogude Liidule.
Aastatel 1963-2001 ei toimunud ühtki föderaalhukkamist. 2001. aastast 2003. aastani toimus neid kolm, kõik surmava süstiga Indiana osariigis Terre Haute’is. Nende hulgas oli Oklahoma City pommimees Timothy McVeigh.
Viimati hukati 2003. aasta märtsis Lahesõja autasustatud veteran Louis Jones, kes ütles, et kokkupuude Iraagi närvigaasiga pani ta naissõdurit vägistama ja tapma.
Alates koloniaalaegadest tänapäevani on USA osariigid seevastu hukanud üle 15 000 inimese, selgub juhtivate surmanuhtluse uurijate M. Watt Espy ja John Ortiz Smykla kogutud andmetest.
Kõige rohkem on inimesi hukatud Virginias – üle 1380. Wisconsinis on aga hukatud vaid üks inimene. John McCaffary poodi avalikult 1851. aastal oma naise tünni uputamise eest. Hawaiil ei ole alates osariigiks saamisest kedagi hukatud.
Alates 1977. aastast on kõige rohkem inimesi hukanud Texas – 570.
Kuidas on muutunud hukkamismeetodid?
1624. aastal teatati, et Virginia uusasunikke hukati poomise, mahalaskmise ja rattale tõmbamise läbi. 18. sajandil oli Virginias silm silma vastu säte, mis tähendas, et ohvri maha lasknu lasti maha ja mürgitaja mürgitati.
Viimastel aastakümnetel on enamik hukkamisi (üle 1200) täide viidud surmava süsti näol. See on praegu föderaalhukkamise puhul ainus lubatud meetod.
Siiski on enamik hukkamisi alates 18. sajandist olnud poomised. Espy ja Smykla andmetel on neid olnud umbes 9000. Populaarsuselt teine hukkamisviis on olnud elektritool, mida on kasutatud üle 4400 korra. Elektritool hakkas poomist asendama 20. sajandi alguses.
Tegude hulgas, mille eest võis kolooniates ja osariikides enne ja pärast iseseisvumist surmanuhtluse saada oli näiteks jumala nime asjatu suhu võtmine ja vanemate löömine laste poolt.
Koloniaalajastust kuni 19. sajandi keskpaigani hukati 35 inimest nõidumise, 20 põgenenud orjade aitamise ja kaks abielurikkumise eest, on teatanud Northwestern Journal of Law and Social Policy.
1790. aastal muutis kongress surmanuhtluse kohustuslikuks umbes tosina föderaalkuriteo eest, sealhulgas piraatlus ja võltsimine, teatab Fordham Urban Law Journal.
1897. aastal kaotas kongress surmanuhtluse kõigi kuritegude puhul välja arvatud viis. Surmanuhtlus ei olnud enam kohustuslik ja selle määramine jäi vandekohtute otsustada.
Surmanuhtlusega karistatavate föderaalkuritegude nimekiri pikenes aastate jooksul. 1956. aastal lisati ebaseaduslike narkootikumide andmine alaealisele ja 1988. aastast võib surmanuhtlust määrata narkoparunitele. 1994. aastal lisati terrorism.
Esimene dokumenteeritud hukkamine Briti Ameerika kolooniates toimus 1608. aastal, kui kapten George Kendall lasti maha Hispaania heaks spioneerimise eest.
Esimene föderaalhukkamine oli Thomas Birdi poomine 1790. aastal. Meremees palus edutult president George Washingtonilt armu. Bird lasi maha väikese orjalaeva Mary jõhkruse poolest tuntud kapteni.
Surmanuhtluse kaotamist hakati taotlema kohe pärast iseseisvuse saavutamist. Surmanuhtluse Kaotamise Ameerika Selts asutati 1845. aastal.
Kriitika surmanuhtluse suhtes kasvas Wisconsinis pärast seda, kui eelpool mainitud McCaffaryl kulus poomisel suremiseks väidetavalt viis minutit. Kaks aastat hiljem sai Wisconsinist esimene osariik, mis hukkamised alaliselt lõpetas.
Tänaseks on surmanuhtluse kaotanud 20 osariiki.
USA ülemkohtu 1972. aasta otsusega kuulutati surmanuhtlus julmaks ja tavatuks karistuseks, viidates rassilistele eelarvamustele ja selle määramise meelevaldsusele. See tühistas sisuliselt kõik tollal olemas olnud surmanuhtluse seadused.
1976. aastal täpsustas ülemkohus, et osariigid võivad seadusi ümber kirjutada, et muuta surmanuhtlus põhiseaduslikuks.
Föderaalne surmanuhtlus taastati seadusega 1988. aastal.
