GRAAFIK | 6. sajandist pärit Hagia Sophia on olnud Bütsantsi peakirik, Osmanite mošee ja Atatürki muuseum. Erdoğan elustab Osmanite pärandit
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on allkirjastanud korralduse muuta Istanbuli Hagia Sophia katedraal uuesti mošeeks pärast seda, kui Türgi ülemkohus tühistas UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva objekti muuseumistaatuse.
Oma enam kui 1400-aastase ajaloo jooksul on majesteetlik kupliga hoone olnud Bütsantsi impeeriumi peakatedraal, Osmani impeeriumi mošee ja Türgi Vabariigi muuseum, mis on igal aastal ligi meelitanud miljoneid turiste.
6. sajandist pärinev ehitis on nüüd tulise debati keskmes natsionalistlike, konservatiivsete ja religioossete ringkondade, kes avaldavad survet selle uuesti mošeeks muutmiseks, ning muuseumiks jäämise pooldajate vahel, kes usuvad, see rõhutab Istanbuli staatust sillana kontinentide ja kultuuride vahel.
Ligi tuhat aastat oli Hagia Sophia idakristluse tähtsaim hoone, õigeusu patriarhi asupaik ning Bütsantsi keisrite keskne kirik.
Kui sultan Mehmed II Konstantinoopoli 1453. aastal vallutas, sai linnast islamimaailma osa ja see nimetati hiljem Istanbuliks. Mehmedi võiduga sai katedraalist mošee.
Sajandeid saabusid moslemid kogu maailmast Hagia Sophiasse igapäevastele palvustele.
Tänapäevase Türgi Vabariigi asutamisega Mustafa Kemal Atatürki poolt mošee 1930. aastate algul suleti ja sellest sai osana liikumisest ilmalikkuse suunas muuseum.
Türgi praegune president Erdoğan kutsus Hagia Sophia mošeestaatust taastama valimisüritusel eelmisel aastal.
Analüütikud usuvad, et Erdoğan kasutab Hagia Sophia debatti oma konservatiivsete toetajate konsolideerimiseks ja tähelepanu kõrvalejuhtimiseks Türgi tõsistelt majandusprobleemidelt.
Õhutades natsionalistlikke meeleolusid on Erdoğan teadete kohaselt andnud oma nõuandvale kogule juhised pidada esimene palvus Hagia Sophias 15. juulil, et märkida nelja aasta möödumist 2016. aasta riigipöördekatsest, millega püüti kukutada tema valitsust.
