USA esimene föderaalhukkamine ligi 20 aasta järel viidi täide
Oklahoma osariigist Yukonist pärit Lee suri tapva süsti tagajärjel Indiana osariigis Terre Haute’i föderaalvanglas, vahendab Associated Press.
„Ma ei teinud seda,” ütles Lee enne hukkamist. „Ma olen oma elus palju vigu teinud, aga ma ei ole mõrvar. ... Te tapate süütu mehe.”
Otsus esimene föderaalhukkamine pärast 2003. aastat täide viia kutsus esile kodanikuõiguste organisatsioonide ja Lee ohvrite sugulaste vastuseisu. Viimased püüdsid seda peatada, viidates murele koroonaviiruse pärast.
Lee hukkamine sai rohelise tule pärast mitmeid kohtus vaidlustamisi kohaliku aja järgi ööl vastu tänast, kui USA ülemkohus otsustas selle häältega 5-4.
1996. aastal Lee poolt mõrvatute sugulased olid surmanuhtluse vastu ja tahtsid Leele eluaegset vanglakaristust. Sugulaste esindaja Monica Veillette’i sõnul tahavad nad öelda, et seda ei tehtud nende nimel.
Lee kaasosaline Chevie Kehoe sai eluaegse vanglakaristuse.
Washingtoni osariigist Colville’ist pärit Kehoe värbas Lee 1995. aastal oma valgete ülemvõimu pooldajate organisatsiooni nimega Aryan Peoples’ Republic. Kaks aastat hiljem vahistati nad relvakaupmees William Muelleri, tema naise Nancy ja viimase kaheksa-aastase tütre Sarah Powelli mõrva eest Arkansase osariigis Tillys.
1999. aasta kohtuprotsessil teatas prokuratuur, et Kehoe ja Lee varastasid Muellerite juurest relvi ja 50 000 dollarit sularaha osana plaanist luua ainult valgetele mõeldud riik.
Prokuratuuri sõnul sidusid Lee ja Kehoe Muellerid kinni ja küsisid Sarah’lt, kust nad leiavad raha ja laskemoona. Siis kasutasid nad ohvrite peal šokirelvi, tõmbasid neile pähe kilekotid ja sulgesid need teibiga, nii et ohvrid lämbusid. Kehade külge kinnitati kivid ja need visati järve.
Ringkonnakohtunik peatas Lee hukkamise eile seoses surmamõistetute murega hukkamiste läbiviimise protseduuri pärast ja apellatsioonikohus jättis selle otsuse jõusse. Ülemkohus aga tühistas tõkendi.
