Pärnu rannas heisati sinivetikaohu tõttu punane lipp
"Esialgu on tegemist rannavalve visuaalse hinnanguga, et rannas on sinivetikad. Pärast seda, kui terviseamet on proovid võtnud ja selle tulemused saabuvad, saame anda lõpliku kinnituse. Otsustasime siiski hoiatussildid kohe välja panna, et inimesi sinivetikaohust informeerida," rääkis linnavalitsuse keskkonna ja heakorra peaspetsialist Marve Virunurm.
Eesti- ja ingliskeelsed hoiatussildid pannakse Raeküla kahte randa, Mai kolme randa, Keskranda, Vana-Pärnu randa ja Valgeranda. Punastel siltidel antakse teada, et suplemine ei ole soovitatav, sest vees on sinivetikad.
Sinivetikad võivad pikemal kokkupuutel ja vee allaneelamisel tekitada tõsiseid terviseprobleeme. Eriti tähelepanelik tasub olla lapsevanematel ja koeraomanikel, sest laste ja väikeloomade organism on võrreldes täiskasvanud inimestega mürgistustele vastuvõtlikum. Suures koguses sinivetikaid sisaldava vee sattumine organismi võib esmaste sümptomitena kutsuda esile kõhuvalu, kõhulahtisuse, oksendamise, suuvillid, kuiva köha ja peavalu.
Seda, kas merevees on suures koguses sinivetikaid, saab hinnata vee läbipaistvuse järgi. Kui umbes ühe meetri sügavuses vees seistes pole võimalik näha enda varbaid ja samal ajal puudub lainetus või muu häiriv tegur, mis merepõhjast setteid üles tõstab ja sellega läbipaistvust vähendab, on suure tõenäosusega tegu mikrovetikate massesinemisega.
Kaldale uhutuna on sinivetikad äratuntavad sinakasrohelise õhukese kihina liival või kividel. Jälgida tuleks ka tuule suunda, millest sõltuvalt vetikakogumid kas kuhjuvad randa või kantakse sealt eemale.
