KUULA | Vene meedia kujutab Donbassis tapetud Eesti kodanikku palgasõdurina. Valgevenes ja Kaug-Idas on tekkinud uut sorti protestijad
Kiievis saadeti äsja viimasele teekonnale Donbassi sõjategevuse käigus hukkunud Eesti kodanik Nikolai Iljin. Nn rahvavabariikide ja Vene meedias on Iljin juba ristitud Eesti palgasõduriks, Ukraina aga nimetab teda sõjakuriteo läbi hukkunud kangelaseks.
Paris puutus Valgevenes sündinud ja sealt poliitilistel põhjustel emigreerunud aktivistiga 2006. aastal ka isiklikult kokku. „Käisin Avatud Eesti Fondi kutsutud vaatlejana Valgevenes vaatlemas sealseid presidendivalimisi, mille järelnähtusena tekkis Minski keskväljakule protestijate telklaager – mis hiljem politsei poolt laiali peksti,” meenutas Paris. „Oli näha, et kõik osalenud noored visatakse ülikoolidest välja ja nende tulevik rikutatakse totaalselt ära. Üks väheseid asju, mida Eesti sai teha, oli pakkuda neile kohti enda ülikoolides. Saimegi loa ja võimalused kümnekonna tudengi siiatoomiseks. Iljin oli üks nendest.”
Paris meenutab, et Iljin erilise õppeedukusega silma ei paistnud. „Kui teised pühendusid akadeemilisele karjäärile, siis tema oli tõsiselt sinisilmne vabadusvõitleja,” ütles Paris.
Starapopovi sõnul levib Vene meedias info, et Iljin oli mingil moel seotud ka USA-ga.
Valgevenes valmistuvad presidendivalimisteks nii riigipea Aljaksandr Lukašenka kui opositsiooni ühine kandidaat Svjatlana Tsihhanouskaja, kes pääses sel nädalal isegi riigitelevisiooni ekraanile. „Ta esines väga tugevalt ja sisendusjõuliselt,” leidis Paris. „Kui kujutame ette näiteks Putinit pidamas uusaastapöördumist Kremli õues, langevate lumehelbekeste taustal – kogu see Tsihhanouskaja stiil meenutas umbes midagi sellist. Midagi sellist pole Valgevene televisioonis nähtud ammu, ilmselt aastast 1994.”
Starapopov märkis, et kohalike internetiportaalide tehtud uuringute järgi on Lukašenka toetus kõigest 3% või koguni vaid 1,5% ringis, mistõttu on president saanud uued hüüdnimed: Saša Kolm-protsenti ja Saška Poltoraška, mille võib tõlkida näiteks „pooletoobiseks.” Samas ei kahtle ka opositsioon, et Lukašenka kirjutab kokkuvõttes endale sobiva valimistulemuse, nagu ta on varemgi mitmel korral teinud.
Huvitavad sündmused käivad ka Kaug-Idas asuvas Habarovskis, kus protestid vangistatud kuberneri Sergei Furgali toetuseks ei taha kuidagi vaibuda. Vene riigitelevisioon keskendub Furgali juhtumi puhul tema väidetavalt tellitud palgamõrvadele ja hoidub protestimeeleavaldusi kajastamast. Lisaks Kremlile on protestid nüüdseks suunatud ka Furgalile selja pööranud Liberaaldemokraatliku partei (LDPR) ja selle ridadest määratud uue kuberneri Mihhail Degtjarjovi vastu.
„Miks Habarovsk teda vastu ei võta – näiteks selle pärast, et ta on pärit Samarast,” ütles Starapopov. „Vaadake kaardilt, kus on Samara ja kus Habarovsk? Vahet on 5000-6000 kilomeetrit.”
Staropopovi sõnul oli Furgali populaarsus rahva seas reaalne ning seetõttu on pahameel suur. „Žirinovski andis Furgali ära,” tõdes Starapopov LDPR-i juhi kohta.
