ERISAADE | Krister Paris ja Vahur Koorits: neljas jõud valitsuses. Koalitsioon peab arvestama Isamaa parempoolsete tahtmisega

Parempoolsed on pealtnäha üks mõjutu ühendus Isamaa erakonna sees. Kuid siiski. Eesti Päevalehe ajakirjanikud Vahur Koorits ja Krister Paris räägivad, et lisaks Helir-Valdor Seederi Isamaale on koalitsiooni laua taga uus jõud.

Mis üleüldse on Isamaa parempoolsed? Erakonna juht Helir-Valdor Seeder ütles, et üks mitmest parteisisestest ühendustest. Samas annavad parempoolsete väljaütlemised arusaama justkui palju suurema kaliibriga ettevõtmisest.

Koorits: Parempoolsed pole lihtsalt mingi ühendus, vaid ikkagi survegrupp, mille eesmärk on oluliselt mõjutada erakonna poliitikat. Nende eesmärk on liigutada Isamaad suunas, kus nende arvates Isamaa praegu pole. Neile tundub, et EKRE-light versiooni on liiga palju. Peaks olema rohkem vana Isamaad, mis oli palju avatum, uuendus- ja Euroopa-meelsem.

Paris: Üks tuntumaid nimesid, kes seda fraktsiooni toetab, on Hendrik Hololei. Ta ütles ka, et tahaks Isamaas näha jälle Eesti kõige Euroopa-meelsemat parteid, mida erakond praegu teps mitte ei ole.

Kuidas nad Isamaad mõjutama hakkavad?

Paris: Partei juht peab ka aru saama, et fraktsioonilisusest võib tulla lõhenemine. Isamaa on valitsuse kaalukeel. Kui tahab, keerab võtme teises suunas ja on hoopis teistsugune valitsus.

Koorits: On ka neid, kellele väga meeldib EKRE-ga koalitsioonis olla. Isamaa arvestab seda, et erakonna ühtsus peaks säilima. Ei tasu ilmselt oodata mingeid väga suuri ja olulisi murranguid oodata. Küll aga on nimekirjas kaks riigikogu liiget. Ei ole Viktoria Ladõnskaja-Kubitsat, kes on samas ka parempoolsetele väga oluline kaasamõtleja. Seal on juba kolm liiget Isamaast, võib-olla mõned veel juurde, kes võivad teatud hetkel hääletada teistmoodi. Et seda ei juhtuks, peab kogu koalitsioon arvestama sellega, mida parempoolsed tahavad. See ongi teatud sorti survestamise vahend, kuidas tekitada olukorda, et koalitsiooni otsuste juures ei oleks ainult kolm inimest – Ratas, Helme ning Seeder -, vaid isegi kolmekesi olles peavad nad arvestama, et Isamaas on veel üks grupp väga selgete ja tugevate seisukohtadega inimesi. Muidu juhtub riigikogu saalis, et valitsuse ülekaal võib jääda üsna napiks.

Mis see kaalukeel on, et Isamaa muutuks?

Paris: Reitingud. Lõhenemine tähendab, et Isamaad kui parlamendierakonda enam ei pruugi olemas olla. Mänguruum on hästi ahtakene, samm vasakule või paremale ja järgmistel valimistel enam künnist ei ületa. Praeguse kursiga samas ka ei pruugi ületada. Kui aga loobuda EKRE light versioonist, siis kas erakond enam eristub Reformierakonnast või Eesti200-st?

Koorits: Jüri Ratase esimene valitsus erineb väga tema teisest valitsusest. Eelmine oli mõistlik tavapärane Eesti valitsus ja ilmselt sobis Isamaale üsna hästi. Siis tuli teine valitsus, mis on üsna EKRE nägu ja kus Keskerakond on täiesti ära vajunud. Tegeleb ainult sellega, et hoiab Jüri Ratase ametikohta peaministrina. Ehk siis: väga oluliselt on muutunud nii Jüri Ratas kui ka ta valitsus. See tekitab ka poliitikutes hämmastust, inimesed vaatavad hommikul peeglisse ja mõtlevad, et kuidas see nüüd niimoodi läks, kas ma tõesti toetan seda ja olen selline? Nüüd on öeldud välja, et soovitakse olla teistsugune. Ilmselt valitsuse tasandilt see kohe midagi kaasa ei too, aga näiteks järgmisel aastal presidendivalimistel on see hoiatus koalitsioonile. Kui tullakse näiteks Mart Helme kandidatuuriga, siis kõikide koalitsiooni saadikute poolehoiule loota ei saa. Kui tuleb kandidaat, kellega parempoolsed pole nõus, minnakse küsimuses lõhki.

Paris: Lühikeses perspektiivis võib Isamaa mõjukus sellega tõusta. Ka Jüri Ratasele on märgatavalt selgem, et Isamaa ei pruugi jääda temaga ühte paati sellises koalitsioonis. Vabalt võib Isamaa ette tulla grupp, kes annab erakonnale teistsuguse suuna.

EMORi küsitluses on Keskerakond eriolukorra algusest saadik jäänud EKRE-le alla. Miks ei ole Keskerakonnas siseopositsiooni tekkinud?

Paris: Keskerakonna baasvalijad on piisavalt konsolideerunud. Võib-olla väga ei muretsetagi. Valimiseelse kampaaniaga saab jälle enda sildid külge panna mingitele hüvedele, mida siis ühisest kassast jaotatakse. Juhin tähelepanu, et Euroopast on tulemas küll laenude ja toetustena väga palju raha ja Keskerakond oskab seda päris hästi enda huvides ära kasutada.

Koorits: Just Keskerakonna toetust mõõdetakse reitingutes väga erinevalt eri firmade poolt. EMOR annab neile koguaeg hästi kehva tulemuse, Turu-uuringud aga jällegi hea. Vahe võib tihti ollagi kümme protsenti. Ilmselt on tõde seal vahepeal. Tõenäoliselt on Keskerakonna tegelik toetus siiski üle kahekümne, mitte 17 ega ka 27 seitse mitte.

Paris: Aga tõesti – Keskerakond suhetes EKRE-ga, mina oleksin küll väga murelik. Mingisugune baasvalija on neil ühine. Natukene nõrgem, sooviks natukene rohkem toetuda riigi abile. Mulle meeldib väga ütlus, et EKRE esiletõus on Keskerakonna tegemata töö. See kehtib ka tänapäeval.

Kas koalitsiooni plaanitud rahvaküsitlus lööb kaardid sassi?

Paris: Parempoolsete manifestis oli mitmel korral alla joonitud seisukoht, et nad on rahvaküsitluse tuleku vastu. Kui Isamaa pale peaks rohkem parempoolsete nägu saama, siis tõenäoliselt see küsitlus jääks olemata.

Koorits: Kui Isamaas peaks tekkima siseopositsioon, 3-4 inimest, siis sellest riigikogus ei piisa, et rahvaküsitlus ära jääks. Aga kui Keskerakonna vene tiival tekib mingi hulk inimesi, kes ütlevad ka, et venelastest pooled ei saa hääletada – meie sellist asja ei toeta. Vaid toetavad, kui KOV valimistel mittekodanikud saaksid ka hääletada. Kui selline fraktsioon peaks ka venelaste seas tekkima, siis enam hääli kokku ei tule ja valitsust võib ees oodata häbistav kaotus. Kui sellised signaalid tulevad, siis saab Ratas öelda: „Vabandust, kallis Martin – me ei saa seda teha. Võin ju hääletusele panna, aga kas me tahame sellist häbiväärset lüüasaamist?”

Paris: Üks on see Keskerakonna vene tiib, aga sealgi peab väliskeskkonnaga arvestama. ALDE fraktsioon, kuhu Keskerakond Euroopa Parlamendis kuulub, on ikka käinud uurimas, et mis teil Eestis toimub. Mis koalitsioon see EKRE-ga on? Hetkel on Jüri Ratase selgitused neid veennud. Kui tuleb rahvahääletus inimeste põhiõiguste teemal, võib ka Euroopast päris palju häbistamist ja täielikku mõistmatust tulla. See võib äratada ka Keskerakonna mitte-vene tiiva.

Koorits: Ma siinkohal ikkagi oponeeriks. Keskerakonnal ei ole liberaalset tiiba. Keskerakonnas ei ole mitte ühtegi liberaalset poliitikut. Keskerakonnas on poliitikud, kes teevad seda, mida neil on vaja, et jälle saada valituks, et saada jälle mõne toreda-hea töökoha peale. Selliseid inimesi, kes läheksid oma erakonnaga tülli mingisuguste põhimõtete pärast, veel vähem liberaalsete põhimõtete pärast, ei ole selle erakonna riigikogu fraktsioonis mitte ühtegi.