Beiruti plahvatus ähvardab niigi kriisist kriisi elava Liibanoni päris põlvili suruda
Liibanon on vaevelnud mitmetes pikkaaegsetes ja pealtnäha lahendamatutes kriisides juba aastakümneid. Liibanonis toimus 15 aastat hävitav kodusõda ja riik on sattunud ka naaberriikide konfliktide tulejoonele. Nüüd koroonaviiruse pandeemiale ja majanduskrahhile lisandunud hävitav Beiruti plahvatus ähvardab riigi põlvili suruda.
Liibanonis on registreeritud üle 5000 koroonaviiruse juhtumi ja surnud on 65 inimest. Kuigi need arvud on suhteliselt väikesed, on viimasel ajal toimunud nakatumise kasv ja viirus on levinud riigi uutesse osadesse. Vaatamata valitsuse kehtestatud viiepäevasele karantiinile, mis just lõppes, on arstid hoiatanud, et Liibanoni habras tervishoiusüsteem on juba oma võimete piiri ületanud, vahendab Guardian.
„Intensiivravipalatid Rafik Hariri ülikoolihaiglas on nüüd täis ja kui olukord jääb lähipäevil samaks, ei ole haigla võimeline intensiivravi vajavaid juhtumeid vastu võtma,” ütles kopsuarst ja intensiivravispetsialist dr Osman Itani pühapäeval Arab Newsile. „Juhtumite arv ületab praegu sada päevas ja see on suur probleem, millega tervishoiusüsteem ei suuda tegelda, sest on võimete piiri ületanud.”
Liibanoni tervishoiuministeerium teatas, et koroonaviirus levib kiiresti, sest karantiinipiiranguid rikutakse. Inimesed kogunevad pulmadeks, pidudeks, usurituaalideks ja muudel põhjustel.
Eelmise aasta oktoobris kogunesid inimesed vähemalt 70 linnas Liibanonis meeleavaldustele valitsuse korruptsiooni, kasinusmeetmete ja infrastruktuuriprobleemide vastu. Kraanivesi ei ole joomiseks ohutu ja elektrikatkestused on igapäevased.
Meeleavaldused ühendasid Liibanoni erinevad usukogukonnad ja halvasid riigi ning viisid peaminister Saad Hariri tagasiastumiseni.
Pärast seda aga ei ole eriti midagi muutunud. Elektrikatkestused on sagenenud, majanduskriis süvenenud ja toidu hinnad kerkinud kuni 80%.
Liibanon on majanduskriisis, mis on riigi halvanud, ajanud tuhanded välismaale ning kutsunud esile laialdased protestid korruptsiooni ja ebakompetentse poliitilise süsteemi vastu.
Ligi pool Liibanoni elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri ja 35% on töötud, näitab ametlik statistika.
Märtsis teatas Liibanon esimest korda ajaloos, et on maksevõimetu. Riigivõlg on 92 miljardit dollarit – ligi 170% sisemajanduse kogutoodangust, mis on üks suuremaid protsente maailmas.
Mais alustas Liibanon läbirääkimisi Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), et saada elutähtsat abi valitsuse vastu võetud majanduse päästeplaani alusel. Läbirääkimised on aga peatunud.
Beiruti sadama hävimine plahvatuses andis riigile uue löögi. Maismaapiire on Liibanonil kaks: üks kodusõjast laastatud Süüriaga ja teine Iisraeliga, millega Liibanon on tehniliselt sõjas.
Liibanon sõltub tugevalt toidu sisseveost. Berliini Ülemaailmse Avaliku Poliitika Instituudi uurija Tobias Schneider ütleb, et Liibanon sõltub oma nisutarbimises 90% ulatuses sisseveost peamiselt Venemaalt. Pea kogu imporditud vili, üle 80%, on sisenenud läbi ühe terminali, mis asus plahvatuse epitsentris.
Keeruline ja verine kodusõda, kus vastamisi olid erinevad poliitilised ja usukogukonnad, möllas Liibanonis aastatel 1975-1990. Hukkus 120 000 ja välja rändas miljon inimest. Osa Liibanonist okupeerisid Süüria ja Iisrael. Võõrväed lahkusid lõpuks 2005. aastal.
Iraani toetatud šiiitlik rühmitus Hizbollah, mis pidas 2006. aastal kuuajase sõja Iisraeli vastu, sai vastupanuliikumiseks Iisraeli okupatsiooni vastu.
2013. aastal teatas Hizbollah, et võitleb Süüria kodusõjas president Bashar al-Assadi režiimi poolel, mis lõhestas veelgi Liibanoni poliitikaelu ning viis sanktsioonideni, mis vähendasid Pärsia lahe riikide raha sissevoolu. Oma mõju avaldas ka ülemaailmne finantskriis.
Süüria sõda on kohati ka Liibanoni kandunud. Beirutis ja mujal on toimunud mitu pommirünnakut.
Süüria konflikti suurim mõju 4,5 miljoni elanikuga Liibanonile on aga olnud hinnanguliselt 1,5 miljoni Süüria põgeniku sissevool, mis on asetanud riigile üle jõu käiva majandusliku ja sotsiaalse koorma.
