Sessioonõpe kasvatab huvi õpetajaks õppimise vastu: ülikoolidesse laekus ligi pool tuhat avaldust enam
“Kevadine eriolukord tõestas inimestele õpetaja töö vajalikkust ja väärtust ning tänu ülikoolides pakutavale paindlikumale õppevormile on üha rohkem neid, kes soovivad oma tulevikku siduda õpetamisega,” kinnitas haridus- ja noorteameti koolituskeskuse peaspetsialist Kadri Ratas.
Tartu ülikooli õpetajakoolituse erialadele esitati sel aastal 2096 avaldust, mida on ligi 200 võrra rohkem kui aasta tagasi. 2020. aastal võttis Tartu ülikool üliõpilasi vastu 22 õppekavale, sh 14 magistri- ja 8 bakalaureuse õppekavale, ning eelmise aastaga võrreldes õppekavade arv ei muutunud. Bakalaureuseõppesse esitati tänavu avaldusi 1343 ja magistriastmesse 753.
“Bakalaureuseõppes on viimastel aastatel olnud suurima konkursiga õppekavade seas koolieelse lasteasutuse õpetaja ja eripedagoogika sessioonõpe. Sel aastal kasvas konkurss veelgi: koolieelse lasteasutuse õpetaja erialal kandideeris ühele õppekohale 10 inimest, eripedagoogika erialal 7,5 inimest,” rääkis Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma.
Magistriõppe puhul on Kaldma sõnul rõõmustavad uudised gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja erialalt, kus sessioonõppesse esitati 42 sisseastumisavaldust võrreldes eelmise aasta 22ga. “Kõige populaarsemad magistriastme erialad oli sel aastal eripedagoogika ja logopeedia,” ütles Kaldma.
Tallinna ülikooli laekus võrreldes möödunud aastaga peaaegu 300 avaldust enam
Tallinna ülikoolis laekus haridustöötajate õppekavadele kokku 1783 avaldust, see on peaaegu 300 avaldust rohkem kui aasta tagasi.
Bakalaureuse astmes esitati 1194 avaldust. Populaarsemad õppekavad on ka Tallinnas alushariduse pedagoogika, kus toimus vastuvõtt nii päeva- kui ka sessioonõppesse. “Viimasesse õppevormi on sisseastujate arv aastaga oluliselt tõusnud, kui mullu esitati umbes 250 avaldust, siis sel aastal laekus juba üle 320 avalduse. Samuti on suur huvi eripedagoogika õppekava vastu, kus me juba eelmisel aastal suure nõudluse tõttu taastasime bakalaureuseastmes sessioonõppe võimaluse,” kinnitas Tallinna ülikooli õppekorralduse spetsialist Grete Mai Keert.
Ka magistriõppes on rohkem avaldusi alushariduse pedagoogi ja eripedagoog-nõustaja õppekavale. Siiski on ka aineõpetajate puhul näha mitmel erialal väikest tõusu, teistest rohkem avaldusi laekus eesti keele ja kirjanduse ning võõrkeeleõpetaja õppekavale.
Grete Mai Keert ütles, et võrreldes eelmise aastaga TLÜ haridusvaldkonna vastuvõtus erilisi muudatusi polnud. “Uusi kavasid ei lisandunud, õppekorraldust ei ole samuti muudetud, sest enamik õpetajakoolituse erialasid on juba nagunii sessioonõppes. Tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja kava sel aastal ei avatud, sest see läbib uuenduskuuri ja avatakse loodetavasti järgmisel aastal uue ja paremana.”
“Hea meel on tõdeda, et õpetaja ameti populaarsus aasta-aastalt tõuseb. Siin mängib rolli üha konkurentsivõimelisem töötasu ja kindlustunne, et tegemist on elukutsega, mille vastu ei kao nõudlus ka keerulisematel aegadel, “ kinnitas Haridus- ja Noorteameti koolituskeskuse peaspetsialist Kadri Ratas, viidates kevadise koroonapuhangu mõjule tööturul. Ratase hinnangul pani eriolukord ühiskonda õpetaja tööd veelgi enam väärtustama. “Õpilased ja lapsevanemad mõistsid, et koolitarkus ei jõua pähe iseenesest ning hakkasid hindama õpetaja töö panust.”
Kadri Ratase sõnul on ka õpetajad ise hakanud avalikkusele rohkem rääkima oma töö tähendusest, väljakutsetest, motivaatoritest ja arengutest õpikäsituses, mis omakorda on laiemale üldsusele avanud õpetajaameti tänapäevase olemuse. “Rõõm on näha, et ülikoolid pakuvad õpetajakoolituses paindlikke õppimisvõimalusi, mis võimaldab õpetajakoolitusse tulla ka inimestel, kes soovivad teha karjääripööret," lisas ta.
Nii Tartu kui ka Tallinna ülikool ei saa praegu veel lõplikku sisseastujate arvu kinnitada, sest enne õppeaasta algust võib veel ette tulla õppekohast loobumisi, Tallinna ülikoolis toimub augustikuus osale õppekavadest veel lisavastuvõtt.
