Joe Biden valis asepresidendikandidaadiks senaator Kamala Harrise, kes on esimene nii kõrgele jõudnud mustanahaline naine
USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden nimetas kohaliku aja järgi eile oma asepresidendikandidaadiks California senaatori Kamala Harrise, kes on esimene mustanahaline naine selles positsioonis ja tunnistus selle kohta, kui suurt rolli mängivad mustanahalised valijad Bideni kampaanias.
55-aastane esimest valimisperioodi senatis istuv Harris, kellel on ka Lõuna-Aasia juured, on Demokraatliku Partei üks väljapaistvamaid tegelasi, kes ka ise presidendikandidaadiks pürgis. Favoriidiks asepresidendikandidaadiks nimetamiseks sai ta kohe, kui tema oma kampaania lõppes, vahendab Associated Press.
Koos Bideniga esineb Harris esimest korda juba täna Bideni kodu lähedal Delaware’i osariigis Wilmingtonis.
Otsust teatavaks tehes nimetas Biden Harrist „kartmatuks võitlejaks väikese inimese eest ja üheks riigi parimaks avalikuks teenistujaks”. Harris ütles, et Biden ühendab Ameerika rahva ja ehitab üles Ameerika, mis vastab ideaalidele.
President Donald Trumpi tegevus viimase aja kriisidele reageerimisel on tekitanud Bidenile võimaluse ja sügisesele kampaaniale läheb ta vastu tugevas seisus. Harrise lisamisega saab Biden viidata tema suhteliselt tsentristlikele seisukohtadele näiteks tervishoiu vallas ja taustale korrakaitses USA suurimas osariigis.
Trump ütles eile, et on veidi üllatunud, et Biden valis Harrise, viidates Bideni ja Harrise erimeelsustele eelvalimiste debattidel. Trump väitis, et Harris on „umbes kõige liberaalsem isik senatis”.
„Ma oleksin arvanud, et Biden püüab sellest veidi eemale hoida,” ütles Trump.
Harrise taust California justiitsministri ja San Francisco ringkonnaprokurörina oli demokraatide eelvalimistel kõvasti luubi all ning see tõukas eemale mõningaid liberaale ja noori mustanahalisi, kes ei pea teda vastuvõetavaks sellistel teemadel nagu kohtusüsteem ja politseivägivald. Ise nimetas Harris end „progressiivseks prokuröriks”, kes toetab korrakaitsereforme.
Naise lubas Biden asepresidendikandidaadiks valida juba märtsis, leevendades demokraatide pettumust selle üle, et presidendiks kandideerivad kaks valget meest 70. eluaastates.
Võimalike valikute hulgas olid juhtiv progressiivne senaator Elizabeth Warren, Trumpi tagandamisprotsessi kritiseerinud esindajatekoja liige Val Demings, kongressi mustanahaliste ühenduse juht, esindajatekoja liige Karen Bass, president Barack Obama endine riikliku julgeoleku nõunik Susan Rice ja Atlanta linnapea Keisha Lance Bottoms, kelle kirglik reageering rahutustele linnas pälvis üleriiklikku tähelepanu.
Naine ei ole kunagi USA asepresidendiks saanud. Kaks naist on olnud asepresidendikandidaadid: demokraat Geraldine Ferraro 1984. aastal ja vabariiklane Sarah Palin 2008. aastal.
Asepresidendikandidaadil on sel korral suurem tähtsus. Kui Biden valituks osutub, on ta jaanuaris ametisse astudes 78-aastane, vanim mees, kellest on USA president saanud. Ta on rääkinud endast kui üleminekupresidendist ja teiseks ametiajaks kandideerimine 2024. aastal on kahtlane.
Harris sündis 1964. aastal jamaikalasest isa ja indialaset ema perekonda. Suurema osa oma kujunemisaastatest veetis Harris Californias Berkeleys. Oma suurimaks mõjutajaks nimetab ta ema.
2003. aastal sai Harrisest San Francisco ringkonnaprokurör ja 2010. aastal California justiitsminister, esimese naise ja esimese mustanahalisena sellel ametikohal.
Pärast 2016. aastal senatisse valimist pälvis ta kiiresti tähelepanu Trumpi administratsiooni ametnike küsitlemisega senati kuulamistel.
