KUULA | Vene meedia kajastab Valgevene proteste üllatavalt toetavalt. Kas rahutused toovad emigratsioonilaine?
Valgevene opositsioonipoliitiku Svjatlana Tsihhanovskaja pagulusseminek ei ole proteste siiani lõpetanud. Aljaksandr Lukašenka väljavaadete üle arutasid Eesti Päevalehe ja Delfi ajakirjanikud Roman Starapopov, Krister Paris ja Kaarel Kressa.
Ehkki Vene president Vladimir Putin on juba kolleegi valimisvõidu puhul õnnitlenud, torkab nii Vene peavoolumeedias kui ametnike sõnavõttudes silma üllatavalt kriitiline toon Lukašenka suhtes. Staropopov tõdes, et Valgevene protestid on praegu Vene kanalites uudis number 1 ja kajastamata ei jää ka politseivägivald. „Huvitav, et eile nõudis Vene välisminister Sergei Lavrov Lukašenkalt ajakirjanike vabastamist,” lisas Starapopov. Kressa märkis, et Valgevene võimude viimase väite kohaselt tegelevad rahutuste korraldamisega Vene kodanikest aktivistid.
Parise sõnul erinevad praegused rahutused kümme aastat tagasi toimunud protestidest. „Tollal tulid korraga kümned tuhanded inimesed ühte kohta kokku, nad löödi laiali ja terve hulk võeti kinni,” märkis Paris. „Nüüd tekivad protestid spontaanselt siin-seal ja võimud peavad kogu aeg reageerima uutele kolletele.” Lisaks protestijate suurele arvule on uus ka politsei brutaalne taktika, näiteks kummikuulide kasutamine.
Starapopovi sõnul näitab suhtlus kohalik allikatega, et valgevenelased on valitsuse peale väga ärritunud, kuid julgevad järjest vähem välismeediaga suhelda. „Kardavad rääkida – eile leppis üks ajakirjanik minuga intervjuu kokku, aga pool tundi hiljem teatas, et see ei ole ohutu,” märkis Starapopov. Üheks põhjuseks on krüpteeritud suhtluskanalite ja interneti blokeerimine, mis tekitab kartuse pealtkuulamise ees. „Ega nad ei taha helistada ja ametlikke kanaleid kasutada,” tõdes Paris. „Tõsi, programmidel nagu Telegram on huvitav omadus uuesti ellu ärgata.”
Mis saab edasi? Ajakirjanikud tõdesid, et kõige ohutum oleks prognoosida rahutuste ajapikku vaibumist, ehkki rahva suhtumine Lukašenkasse on radikaalselt muutunud. Starapopov leidis, et suur osa praegustest meeleavaldajatest võib valida riigist lahkumise kasuks. Kressa osutas, et protestijad on hakanud miilitsaid hüüdma maailmasõjaaegset terminoloogiat kasutades karistussalklasteks, mis on Valgevene ajalugu arvestades äärmiselt laetud termin. „Kui ka kahe nädala pärast on nii, et tehased streigivad, öösel on nett ära ja miilits peksab tänaval inimesi, siis tundub üsna 50/50, kas Lukašenka ka aasta lõpuks võimul on,” oletas Kressa.
Saate lõpus loeme ette ka meelelahutusliku katkendi opositsioonimeediasse lekkinud salvestusest, kus ühe Vitebski rajooni valimiskomisjoni juht kohalikke häälelugejaid "õigesti" arvutama õpetab. Originaali saab kuulata siit:
