Kas Kreeka ja Türgi on taas teel täiemahulisse sõtta?

Ajast, mil Kreeka ja Türgi viimati üksteisega täiemahulisse sõtta astusid, on möödunud sada aastat. 46 aastat tagasi suvel, kui Türgi korraldas sissetungi Küprosele, puhkes mõlema rahva vahel viimane suurem konflikt, mille tagajärjel Vahemere idaosas asuv saareriik jagunes kaheks. Tänavu on hakanud pinged taas kiiresti kasvama.

Hoolimata asjaolust, et mõlemad riigid kuuluvad NATO-sse ja on USA liitlased, iseloomustavad nende omavahelisi suhteid ajalooliselt vaen ja otsene vaenulikkus, mida on viimastel kuudel veelgi süvenenud Kreeka vastu suunatud küberrünnak, mis võidi korraldada Türgi huvide edendamiseks. Mõlemad pooled väitsid, et teine on olnud kahe riigi rannikuvetes liiga agressiivne.

Olukord saavutas uue tõsiduse taseme neljapäeval, kui Kreeka pani oma relvajõud kõrgendatud valmisolekusse ja kutsus oma mere- ja õhuväe ohvitserid puhkuselt tagasi. Tõusvad pinged tulenesid Türgi otsusest alustada Kreeka saarte lähedal asuvate gaasimaardlate juures uuesti uurimistegevust.

Türgi puurimislaev Oruç Reis alustas teed vaidlusalusele territooriumile esmaspäeval, saateks Türgi mereväe laevad. Ateena nimetas Ankara sammu "ebaseaduslikuks tegevuseks".

"Meie riik ei ähvarda kedagi, kuid seda ei saa ka šantažeerida," ütles Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis kolmapäeva õhtul kõnes oma kaasmaalastele, teatas The Guardian. "Las see olla kõigile teada: igasuguse õnnetuse juhtumise oht on aja küsimus, kui väiksele alale koguneb nii palju relvajõude.”

Teised NATO partnerid on pidanud kohtunikena üles astuma, et vältida olukorra eskaleerumist, ning Prantsusmaa relvajõudude ministeerium kinnitas, et ta saadab Vahemere idaossa kaks Rafale hävituslennukit koos mereväe fregatiga.

Türgi pretensioone Vahemerel aitab Erdoğani arvates kinnitada mullu Liibüaga sõlmitud majandusvööndi lepe, mille vastutasuks alustas Türgi sealsete valitsusvägede sõjalist toetamist. Vastasseisust võtab osa ka värskelt Kreekaga majandusvööndi leppe sõlminud Egiptus, kes toetab Liibüa mässulisi ja ähvardab seal omakorda sõjalise interventsiooniga.

Samal ajal on nii Türgi kui ka Kreeka valitsus kokkuleppeks valmis, süüdistades selle puudumises vastaspoolt. Mitsotákis ütles kolmapäeval, et ükski Türgi provokatsioon ei jää vastuseta, kuid Kreeka on dialoogiks valmis. „Türgi katsed olukorda militariseerida on ühtlasi märk juriidiliselt vettpidavate argumentide puudumisest,” ütles ta.

Sarnase avalduse tegi Türgi kaitseminister Hulusi Akar, kes kinnitas, et merevaldused on türklaste kodumaa osa, millest ei anta ära ühtegi tilka. „Tahame poliitilist lahendust, mis oleks kooskõlas rahvusvahelise õigusega,” märkis Akar.

Üleüldist rahvusvahelist mereõigust peaks reguleerima ÜRO konventsioon UNCLOS, millele tugineb ka Kreeka juriidiline argument oma majandusvööndi piiride kohta. Ent Türgi ei ole sellele konventsioonile alla kirjutanud ja ei tunnista seetõttu ka selle kehtivust. Türgi vaatlejate sõnul on puurimislaeva teele saatmine surveavaldus, mille eesmärk on sundida Kreeka valitsust kahepoolset lepet sõlmima.

Mõttekoja Marshalli Fond esindaja Özgür Ünlühisarcıklı seletas väljaandele al-Monitor, et Türgi vastavat lihtsalt Kreeka maksimalistlikule lähenemisele samasuguse paindumatusega. „Sõjaline konflikt läheks NATO ja USA huvidega tugevalt vastuollu,” lisas ta. „Arvan, et stoppmehhanismid on olemas.”

Ei ole aga kahtlust, et Ankara soovib oma staatust maailmaareenil tugevdada ning peale Kreekaga madistamist võttis Türgi hiljuti sisse sõjalised positsioonid Jabal Al-Akradi piirkonnas Süürias.

Ehkki Türgi baaside täpne arv Süürias pole teada, näevad mõned seda eeldusena piirkonna annekteerimisele Ankara poolt. Kaasaegne Türgi on Otomani impeeriumi järeltulija, kes valitses sajandeid Lähis-Idas tohutut territooriumi. Ankara on aga teinud ettepaneku, et Türgi sõjavägi haldaks maad, et kaitsta Süüria inimesi režiimivägede rünnakute eest.