VIDEO ja FOTOD | Rahandusministri nõunikud ei ilmunud riigikogu komisjonide ette
Istungile olid kutsutud rahandusministri nõunikud Kristel Menning ja Kersti Kracht, justiitsminister Raivo Aeg ning välisminister Urmas Reinsalu. Nõunikud ei tulnud kohale, küll aga käisid komisjonidele aru andmas ministrid.
Justiitsminister Raivo Aeg rääkis pärast istungit ajakirjanikele, et komisjoni põhiline huvi oli temaga seoses, kas ja kuivõrd oli justiitsministeerium kaasatud advokaadibürooga sõlmitud lepingu ettevalmistamisse. „Minu vastus on, nagu ma olen ka enne öelnud, et mina nägin lepingu projekti siis, kui see oli lisatud valitsuskabineti istungi materjalide ettevalmistavasse ossa. See oli kättesaadav valitsuse liikmetele ja seal ma loomulikult sellega tutvusin.”
Aeg jätkas: „Minu põhiline fookus oli, et seal ei tekiks mingit konkureerivat õigust kriminaalmenetluse või justiitskoostöö raames kogutud info avaldamisele kolmandale osapoolele. Seda sealt välja lugeda ei olnud võimalik ja ülejäänu oli juba kabineti arutelu pigem selles osas, milline oleks üldse potentsiaalne võimalus sealt mingit trahviraha või kompensatsiooniraha kätte saada. Seda suuliselt arutasime ja leidsime, et tõenäosus mingis osas on – eks ta eeskätt oli just sellepärast üles keritud, et kolm miljonit Eesti riigi mastaabis on ikkagi märkimisväärne summa, seda ju niisama lauale ei pane igaks juhuks. Selleks peaks vähemalt mingisugunegi sisemine veendumus olema, et see saab kompenseeritud.”
Aeg ei leidnud, et rahandusminister oleks lepingut sõlmides kuskil formaalselt eksinud. Ta nentis, et kui komisjon töö lõpetab, võivad nad midagi leida, „aga et siin mingi ränk eksimus oleks toime pandud või suisa süütegu, seda mina küll praegu ei oska siit välja lugeda.”
Aeg märkis ka, et Martin Helme pole tegutsenud salaja, kuivõrd lepingu sõlmimist arutati kabineti istungil, lepingu projekt oli kabineti liikmetele kättesaadav, toimus arutelu ja valitsus andis rahandusministrile mandaadi leida koostööpartnerid.
Katri Raik: Reinsalu ütles, et tema poleks seda lepingut sõlminud. Huvide konflikti väljaselgitamiseks peaksime pöörduma New Yorgi advokatuuri poole
Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juht Katri Raik kinnitas peale istungit, et Aeg ütles otsesõnu: lepingu ettevalmistamise juures tema ega tema juhitav ministeerium ei olnud. "Aeg on näinud küll lepingu mustandit, aga pigem oli Aeg informeeritud selles küsimuses läbi ajakirjanduse," selgitas Raik.
Minister Reinsaluga oli Raiki sõnul komisjonidel veidi laiem filosoofiline vaidlus, kuna eelmises valitsuses justiitsministri ametit pidanud Reinsalu on ise varasemalt uurinud, kas rahapesu mainekahju raha üleüldse oleks võimalik Eestil saada ja kas selline leping üleüldse on mõistlik. "Ja üldine seisukoht on, et selline konsultatsioonileping on kindlasti mõistlik," ütles Raik.
Välisminister Reinsalu oli lepingu sõlmimisse kaasatud vaid selleks, et küsida kaalukausil olevate advokaadibüroode tausta, mille tema ametnikud ka andsid. Rohkemal viisil ta kaasatud polnud. "Küsimuse peale, kas talle teadaolevate andmetega oleks ta ise selle lepingu sõlminud Freeh' advokaadibürooga, ütles ta, et ei oleks," ütles Raik Delfile.
Raik peab probleemiks aga seda, et rahandusminister Martin Helme püstitab pidevalt küsimuse sedapidi, kas advokaat Freeh´l oli huvide konflikt või mitte. "Siinkohal saab hinnangu anda ainult New Yorgi advokatuur. Ei saa seda Freeh ise öelda, ei saa keegi Eesti uurimisorganitest öelda lõplikku sõna. Kui me siin selgust tahame saada, peame ise pöörduma New Yorgi advokatuuri poole," ütles Raik.
Küsimus, mida erikomisjonid lahendada püüavad, on Raigi sõnul siiski see, kuidas Eestis asju aetakse. "Kas üks minister võib võtta pähe, et teha lepingu, mille puhul on miljon küsimust. Leping on nõrk, segane. Kas minister kaasas oma ministeeriumi ametnikke, kas kaasas teisi ministreid või ministeeriume. Ta ei saanud neid kaasamata jätta, nagu ta tegi. Sest vabariigi valitsuse memorandumis 26. märtsist on sõnaselgelt kirjas, et kaasatakse välisministeeriumi ja justiitsministeeriumi ministrid," selgitas Raik.
Raigi seisukoht on, et USA advokatuuri poole tuleks huvide konflikti küsimusega kindlasti pöörduda, et diskussioon lõpetada ja saada hinnang. "Mis puudutab kogu ministeeriumite ja ministrite vahelist koostööd, siis praegu otsustasime ka ära kuulata ka riigisekretäri (Taimar Peterkop - toim.), kes siis valitsuse tööd koordineerib. Siis võtame ka vastu seisukoha, kuidas edasine koostöö peaks kindlasti olema parem ja tõhusam," selgitas Raik.
Välisminister Urmas Reinsalu arvas peale istungit, et erikomisjon sai kohtumisel olulist lisainfot. „See puudutas ka minu omal ajal ette valmistatud materjale, kus tegelikult ka eelmine valitsus leidis 2019 algul, et nende Eesti huvide kaitsega Ameerika Ühendriikidel võimalikul esile kerkivate rahapesu menetlustes huvisid peaks silmas pidama ka võimaliku õigusbüroo palkamise osas. Meil oli tõsine arutelu selle üle ja ma juhtisin tähelepanu, et on komisjonidel kindlasti mõistlik võtta fookusse see küsimus, milline on Ameerika Ühendriikide kriminaaljustiitssüsteemi olemus, milline on praktika, millest juhindub Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium, võimalikes menetlustes juhul, kui need päädivad ka hüvitiste määramisega ka kolmandate riikide kaasamisel sealhulgas ka hüvitiste kasusaajaks olemisel," selgitas Reinsalu.
"Mulle tundus, et komisjonis oli valdav hoiak – võib-olla oli tegelikult nii opositsiooni kui koalitsiooni poolt –, kus mööndi, et tegelikult see samm iseenesest riigi huvisid kaitsta Ameerika Ühendriikides – on mõistlik. Arutelu taandus sellele, kas see konkreetne kontor on mõistlik või mitte," ütles Reinsalu.
