Trumpi väimees Jared Kushner: Araabia riigid on harjunud süüdistama Iisraeli, kuid võiksid mõelda hoopis Iraanile
Täna andis rahvusvahelisele meediale pressikonverentsi Valge Maja vanemnõunik ja USA presidendi Donald Trumpi väimees Jared Kushner, kes rääkis Iisraeli ja Araabia Ühendemiraatide eelmisel nädalal avaldatud rahuplaanist.
Kaks riiki teatasid neljapäeval, et on sõlminud diplomaatilised suhted. Sellega sai AÜE-st kolmas Araabia Liiga riik pärast Egiptust (1979) ja Jordaaniat (1984), mis on Iisraeli tunnustanud. Kokkuleppe sõlmimisel oli oma roll ka USA administratsioonil ja Kushneril, kelle Trump on määranud teiste rollide kõrval koordineerima ka Lähis-Ida rahuprotsessi.
Telefoni teel toimunud pressiüritusel ütles Kushner, et uudis regiooni esimesest rahuleppest 36 aasta jooksul on ajaloolise tähtsusega saavutus. „See tekitab optimismi, et Lähis-Ida ei pea takerduma mineviku konfliktidesse,” märkis Kushner. Valge maja nõuniku sõnul oli AÜE rahuettepaneku taga kaalutlus, et suhete normaliseerimine Iisraeliga tõendab muu hulgas ka palestiinlastele, et rahu Iisraeliga on võimalik. Samuti tekitavat paljudes AÜE kodanikes elevust neile avanenud võimalus Tel Avivi lennata ja sealtkaudu Jeruusalemma al-Aqsa mošeed külastada, kinnitas Kushner.
Iisraeli-Palestiina katkenud rahukõneluste kohta ütles Kushner, et Trumpi jaanuaris tehtud pakkumist (loe lisa siit) vastu võttes näitas Iisrael üles enda suuremeelsust, palestiinlased seda tagasi lükates aga lühinägelikkust. „Nüüd on pall palestiinlaste väljakupoolel,” märkis Kushner.
Benjamin Netanyahu valitsus lubas tänavu juulis alustada Jordani jõe läänekaldal asuvate alade ühepoolset annekteerimist, kuid jättis selle USA vastuseisu tõttu tegemata. Kushneri sõnul tahab USA, et Iisrael keskenduks praegu pigem AÜE-ga sõlmitud rahuleppe jõustamisele. „Tegu on territooriumiga, mida Iisrael praegu kontrollib, seetõttu pole ka vajadust [annekteerimiseks],” märkis Kushner.
Vastuseks araabiakeelse meedia küsimusele, milliseid garantiisid on Iisrael USA-le annekteerimisest hoidumise kohta andnud, vastas Kushner, et Netanyahul ja Trumpil on teineteisemõistmine, mis on rohkem väärt kui kirjalik dokument. Kushneri sõnul ei plaani Trump teha midagi teiste araabia riikide ja palestiinlaste läbirääkimislaua taha survestamiseks. „Riigid teevad seda, mis on nende parimates huvides,” seletas Kushner. „President Trumpi lähenemine ei toetu survestamisele, kuna survele põhinevad suhted ei jää püsima.”
Kushner märkis, et Iisrael on pahatihti olnud araabiamaade valitsustele mugav patuoinas, keda süüdistades kodumaistelt hädadelt tähelepanu kõrvale juhtida. Selle asemel soovitas ta neil keskenduda pigem Iraanile. „Kas Iisrael tulistab rakette Saudi Araabia ja AÜE pihta?” küsis Kushner retooriliselt. „Ei, seda teeb Iraan. Kas Iisrael tegeleb Liibanoni, Süüria ja Jeemeni destabiliseerimisega? Ei, seda teeb Iraan.”
Kushner väljendas lootust, et Araabia riikide paranenud suhted Iisraeliga tulevad kasuks ka palestiinlastele, kuna diplomaatiline suhtlus avab paremad võimalused palestiinlaste abistamiseks. Ta nägi positiivset ka asjaolus, et Palestiina omavalitsus on USA pakutud leppe tagasi lükanud, kuna Kushneri sõnul pööras see mitmed Araabia riigid palestiinlaste vastu. „Palestiina juhtkonna usaldusväärsus on kõigi aegade madalaimas seisus,” märkis Kushner. „Võib-olla on nad minevikku takerdunud või ei taha rahu teha.”
