Raivo Aeg: otsustasin Mikk Pärnitsale antud autasu mitte kinnitada

Justiitsminister Raivo Aeg allkirjastas täna käskkirja, millega kinnitas vägivallaennetuse auhinna saanute nimekirja, kuid ühe erandiga - ta lükkas tagasi vägivallaennetuse auhinna komisjoni ettepaneku teisipäevasel tänuüritusel oma riietuse ja kõnega, samuti varasemate väljaütlemistega poleemikat tekitanud Mikk Pärnitsa autasustamise osas.

„Kui autasu statuut nõuab kandidaatide ministri käskkirjaga kinnitamist, siis tuleb seda kindlasti ka teha. Nii on see ka justiitsministri välja antava tammepärja aumärgi, õiguse eest seisja tunnustusauhinna kui kodanikujulguse aumärgi puhul," märkis justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa) Delfile. "Kahjuks juhtus sel korral tõesti nii, et laureaadid jäid ministri käskkirjaga kinnitamata, nagu seda nõuab autasu statuut. See on oluline, kuid õnneks mitte parandamatu viga ja ei vähenda kindlasti meie tänu ja austust nende vägivallaennetuse tegude eest, mille eest komisjon laureaadid kandidaatide seast välja valis."

Aeg kinnitas täna käskkirjaga autasu, ent ühe erandiga - Pärnitsa osas lükkas ta komisjoni ettepaneku tagasi.

"Küll aga on lisaks tänule autasu mõtteks ka eeskujude loomine, et üha rohkem inimesi vägivalla ennetamisse panustaksid," selgitas justiitsminister. "Mikk Pärnitsa ründavaid sõnavõtte aga ei saa vägivallavastaseks eeskujuks pidada, mistõttu otsustasin temale autasu andmist mitte kinnitada.“

18. juunil leidis aset tseremoonia, mille raames andsid nii president Kersti Kaljulaid kui ka justiitsminister Raivo Aeg vägivallennetusse panustanutele üle auhinnad.

Nomineerituid oli kaheksa: tänavu avaldati tunnustust Eero Epnerile, Kärt Anveltile, Mikk Pärnitsale, Marianne Ubalehele, Anna Markinale, Rita Kaasikule, Sirle Blumbergile ja Kristiina Luhtile.

Pärnitsat tunnustati ühes Marianne Ubalehega kampaania "See pole okei" algatamise eest.

Kõnealune üritus põhjustas poleemikat mitmel põhjusel.

Esiteks - sotsiaalmeedias võis leida vastakaid arvamusi auhinna osaliseks saanud kultuuritegelase Mikk Pärnitsa riietuse kohta. Teiseks - justiitsminister pidas vajalikuks Mikk Pärnitsa poolt tseremoonial peetud kõne kritiseerida. Kolmandaks - tuleb välja, et auhinnalised on sel aastal nimekirja sattunud statuuti rikkudes ning iga isiku teened tuli ministri poolt üle vaadata.

Pärnits pidas auhinnatseremoonial kõne, kus nimetas Eesti perekonda "lapse ja ka täiskasvanud naise jaoks kõige ohtlikumaks paigaks" ning et "traditsiooniline perekond on lapsele kõige ohtlikumaks kohaks".

Need kaks pidepunkti ei sobinud ei avalikkusele ega justiitsministrile, kes samuti üritusest osa võttis.

"Minu seisukoht on, et see on täiesti vastutustundetu ja rumal jutt," sõnas Aeg Delfile. Facebook'i postituses läks poliitik lausa nii kaugele, et märkis järgnevat: "Ma mõistan sellise käitumise täielikult hukka ja kahetsen, et komisjon valis Mikk Pärnitsa auhinnasaajate sekka."

Aeg ja Pärnits on vastakuti seisnud ka varem - täpsemalt aastal 2017, mil viimane kasutas kirjaniku Sirje Kiini suunas kommentaariumis vulgaarset fraasi "hüppa p**si" ning nimetas teda "kaagutavaks vanamutiks". Aeg nõudis toona, et Pärnits kui noor mees võtaks end kokku ning paluks Kiinilt vabandust.

Lisaks on tuua ka näide Pärnitsa ebatsensuursest suhtlusstiilist kümme aastat tagasi, mil toona 25-aastane Pärnits suhtles sellal 17-aastase tüdrukuga viisil, mida ta täna taunib ning mille hukkamõistmise eest valiti ta kõnealusesse auhinnanimistusse.