Julgeolekunõukogu liikmete kirjad anti Washingtonile üle 24 tunni jooksul pärast seda, kui USA välisminister Mike Pompeo saabus ÜRO peakorterisse New Yorgis, kuulutamaks, et Iraan ei pea kinni 2015. aasta tuumaleppest, kirjutab The Guardian.
Tuumaleppe alusel taastatakse pärast seesugust deklaratsiooni Iraanile 30 päeva jooksul ulatuslik ÜRO sanktsioonide pakett. Ülejäänud julgeolekunõukogu liikmed peale ühe on aga avaldanud arvamust, et USA-l pole õigust sanktsioone taastada, sest riik lahkus omal algatusel leppest juba 2018. aastal.
USA aga väidab, et ta on tehniliselt endiselt leppe osaline, sest oli üks riikidest, kes allkirjastas Julgeolekunõukogu 2015. aasta resolutsiooni, millega tuumalepe heaks kiideti. Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Saksamaa lükkasid samas taolise väite tagasi juba enne Pomepo avaldust.
Tänaseks on viimastega liitnud ka Venemaa, Hiina, Saksamaa, Belgia, Vietnam, Niger, Saint Vincent ja Grenadiinid, Lõuna-Aafrika Vabariik, Indoneesia, Tuneesia ja Eesti, väidab Reuters.
Ainult Dominikaani Vabariik ei ole jaganud ülejäänute seisukohta, olles eelmisel nädalal ka ainus Julgeolekunõukogu liige, kes toetas USA-d, kui see üritas Iraanile relvaembargot laiendada.
Julgeolekunõukogu liikmed, kes peavad end enamikes küsimustes tavaliselt USA liitlasteks, ütlesid, et nad oleksid Washingtoni toetanud, kui oleks leitud kompromiss, mille kohaselt oleks võinud relvaembargot pikendada piiratud aja jooksul.
ÜRO diplomaadid ütlesid The Guardianile, et USA eraldatus tuleneb osaliselt USA välisminister Pompeo ja ÜRO-suursaadiku Kelly Craft'i teravkeelsest stiilist. Pompeo süüdistas muu seas eurooplasi ajatollade poole valimises.
"Oluline on see, et enamus julgeolekunõukogu riike põhimõtteliselt nõustub USAga selles, et Iraan ei ole kena riik ning tuumarelvade ja rohkemate relvade omamine pole hea asi," ütles üks diplomaat The Guardianile. "Ameeriklased mängisid oma kaarte tihti nii valesti, nii agressiivselt, et isoleerisid end inimestest mitte poliitikaga, vaid lihtsalt oma ebameeldiva olekuga."
