Märgiline avaldus jäi riigikogulase Igor Kravtšenko hääleta: valgevenelased saavad ise hakkama, pole mõtet sekkuda
Riigikogus võeti täna peaaegu ühehäälselt vastu eelnõu, mis toetab demokraatiat ning kodanikuühiskonda Valgevenes. Kohalolnutest jättis hääletamata vaid keskerakondlane Igor Kravtšenko, kes viitab, et meie Eestis pole kursis, mis sealkandis toimub.
Eelnõu "Demokraatia ja kodanikuühiskonna toetuseks Valgevenes" oli arutlusel erakorralisel istungil. Hääletuse ajal viibis saalis 93 saadikut, kellest 92 hääletas poolt, Kravtšenko aga nuppu ei vajutanud.
"Ma arvan, et valgevenelased saavad ise hakkama, pole mõtet sekkuda," räägib ta Delfile. Kas arvate, et protesteerijad käituvad valesti? "Ei, aga nad saavad kõik riigi sees ise otsustada. Me ei pea siit seisukohta võtma olukorras, kui valdav osa eestimaalasi ei tea, mis päriselt Valgevenes toimub."
Mis päriselt toimub? Kravtšenko nendib, et ega tema ja teised riigikogulased täpselt tea - kui üldse, siis teavad luureorganid. "Sellises olukorras rumal korraldada valgevenelaste elu Eestist."
Riigikogus arutatud avalduses oli muu hulgas viidatud, et ei tunnustata valimistulemusi ja kutsutakse üles korraldama esimesel võimalusel vabad, õiglased ja demokraatlikud valimised. Kas teie isiklikult tunnustate? Kravtšenko ütleb, et teatud võltsimisi oli - see on fakt. "Mis mahus, keegi päriselt ei saa öelda, kuidas oli."
Mis puudutab Venemaa võimalikku sekkumist, siis tema hinnangul jäävad idanaabrid vähemasti praeguse seisuga kõrvale. "Minu kartus on, et iga järgmine tulija on veel venemeelsem kui Lukašenka. Ka selle ohuga peab arvestama. Pole nii mustvalge, et järgmine on demokraatlikum."
Kravtšenko pahandab ka, et Marko Mihkelson (Reformierakond) täna riigikogu kõnepuldis liigselt Venemaa sekkumisele viitas. "See on natuke ülereageerimine ning polnud kohane." Mihkelson märkis istungil: "Praegustest ja edasistest sündmustest võib sõltuda, kas Valgevene jääb iseseisvaks ja suveräänseks riigiks, kas läänemaailma saab usaldada demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitsel, kas Venemaa neelab Valgevene alla ja taastab impeeriumi ning kas Eesti ja teised Balti riigid suudavad koos liitlastega heidutada Venemaa agressioonipoliitika laienemist."
Kravtšenko ütleb lõpetuseks, et tema hinnangul on Valgevenes praegu mõlemad osapooled - Lukašenka ja jõustruktuurid; protesteerijad - läinud üle piiri. "Rahumeelsed protestid nii rahumeelsed ka pole," hindab ta.
Tänase hääletuse ajal puudus saalist kaheksa saadikut, kellest kaks polnud ka nende 88 hulgas, kes eelnõu allkirjastatult esiti riigikogule üldse esitasid - Oudekki Loone (Keskerakond) ja Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond). Loone sõnas eile Delfile, et tal pole kõnealuse dokumendi lugemiseks aega jätkunud - ta on olnud pidevalt sõidus. Siiski mõistis ta hukka igasuguse jõu kasutamise rahulike meeleavaldajate vastu.
Kinni võeti tuhandeid meeleavaldajaid
Inimõiguslaste organisatsioon Viasna 96 teatas täna, et 9.-14. augustil peeti Valgevenes protestidega seoses kinni üle 6000 inimese.
Valgevene president Lukašenka aga andis laupäeval käsu viia riigi relvajõud täielikku lahinguvalmidusse, põhjendades seda väidetava tegevusega just riigi läänepiiri taga. "Me näeme NATO vägede tõsist liikumist meie piiride vahetuse läheduses Poolas ja Leedus," rääkis ta, kutsudes kaitseministeeriumi juhtkonda üles "karmimate meetmete tarvitusele võtmisele Valgevene territoriaalse terviklikkuse kaitseks".
Eile teatasid Valgevene ja Venemaa, et riigipead Aljaksandr Lukašenka ja Vladimir Putin vestlesid telefonis Valgevene olukorrast ja koroonaviiruse vaktsiinist.
