Montenegro läänemeelne valitsuspartei püüab tagasi hoida Venemaale ja Serbiale toetuvat opositsiooni

Montenegro parlamendivalimiste osalised tulemused näitavad, et pikaaegse presidendi Milo Đukanovići läänemeelsel erakonnal võib valitsuse moodustamisega raskusi tekkida.

Demokraatlik Sotsialistide Partei (DPS) on Montenegros võimul olnud 30 aastat. Esialgsed valimistulemused näitavad, et DPS, mis pole valimisi kunagi kaotanud, on ka seekord kõige rohkem hääli saanud. Venemaale ja Serbiale toetuv opositsiooniline koalitsioon ei jää aga palju maha, vahendab BBC News.

Isegi kui DPS saab parlamendis kõige rohkem kohti, võib valitsuskoalitsiooni moodustamisega raskusi tekkida. See võib viia riigi esimese võimuvahetuseni valimiste tulemusena.

Lävepakuküsitluste järgi sai DPS veidi üle kolmandiku häältest, mis oleks kõigi aegade nõrgim tulemus.

Opositsiooniline koalitsioon võib valitseva erakonna võimult tõugata, kui hakkab tegema koostööd kahe ülejäänud blokiga.

Kampaanias domineerisid erimeelsused mõjuka Serbia õigeusu kiriku asjus.

Montenegros on toimunud meeleavaldused pärast seda, kui detsembris võeti vastu seadus, mis lubas riigil religioossed varad omale võtta, kui omandiõigust ei saa tõestada.

Serbia õigeusu kirik on kutsunud inimesi DPS-i vastu hääletama.

Montenegro kuulus pärast Jugoslaavia lagunemist kuni 2006. aastani koos Serbiaga ühte liitriiki.

58-aastane Đukanović on riiki valitsenud alates 1990. aastast. Viimastel aastatel on ta mänginud olulist rolli Montenegro liitumises NATO-ga 2017. aasta juunis ning on juhtinud jõupingutusi Euroopa Liidu liikmeks saamiseks.

Opositsioon koosneb erakondadest, mis on toetanud kiriku juhitud meeleavaldusi religiooniseaduse vastu ja mis tahavad tihedamaid sidemeid Venemaa ja Serbiaga.

Montenegro 630 000 elanikust umbes kolmandik nimetab end serblasteks. Et enamik montenegrolastest on kiriku liikmed, on selle mõju märkimisväärne.

Opositsioon on süüdistanud Đukanovići ja tema erakonda sidemetes organiseeritud kuritegevusega ja autokraatsuses.

Đukanović eitab neid süüdistusi ja väidab, et opositsioon püüab Venemaa ja Serbia toetusel õõnestada riigi iseseisvust.

Eelmiste parlamendivalimiste ajal 2016. aastal teatasid võimud, et hoidsid ära planeeritud riigipöördekatse, mida juhtisid Vene agendid ja grupp Serbia rahvuslasi.