Pühapäevased Montenegro parlamendivalimised tõid riigi 24-aastase ajaloo jooksul esimest korda kaasa olukorra, kus president Milo Đukanovići liitlastel pole valitsuse moodustamiseks piisavalt kohti. Lõpliku valimistulemuse järgi tuli valitsev Sotsialistlik Demokraatide partei (DPS) tuli küll esimeseks, ent sai 81-liikmelises parlamendis vaid 30 kohta. Enamuse saavutamiseks ei piisa ka senist valitsust toetanud väikeparteide häältest.
Paremas olukorras pole ka peamine opositsioonijõud, Serbia- ja Vene-meelne Demokraatlik Rinne (DF), kes peaks võimule saamiseks võitma läänemeelsete ja liberaalsete opositsioonijõudude toetuse. Seega seisab NATO värskeima liikmesriigi poliitikas esialgu ees patiseis. DF sai valimistel paremuselt teise tulemuse ja 27 parlamendikohta.
Uue valitsuse moodustamiseks tuleb pea vältimatult saada heakskiit liberaalselt opositsiooniparteilt Meie Rahvus on Rahu. See on lubanud korruptsiooniga seostatud valitsuse võimult tõugata, kuid süüdistab samal ajal ka DF-i vaenuõhutamises ja ühiskonna lõhestamises. Kokkuvõttes on EL-iga liitumisele ja NATO-sse jäämisele parlamendiparteide seas endiselt selge toetus, mistõttu võib eeldada, et ka Serbia suhtes sõbralikuma valitsuse võimuletulek ei too veel riigi välispoliitikasse järsku pööret.
Pall on esialgu Đukanovići käes, kes ei pea oma kohta valimistel kaitsma enne 2023. aastat ja saab riigipeana otsustada, kellele esimesena valitsuse moodustamise ettepanek teha.
DPS-i lüüasaamise peamiseks põhjuseks peavad vaatlejad valitsuse tülliminekut Serbia õigeusukirikuga. See on seotud eeskätt mullu vastuvõetud religioonivabaduse seadusega, mille järgi on kõigi omal ajal Montenegro kuningriigi (1910-16) omandisse kuulunud kirikuvarade õigusjärgne omanik praegune Montenegro riik, mitte õigeusukirik ise.
DF-i juhi Zdravko Krivokapići peamiseid lubadusi oli see seadus tühistada, lisaks lubab partei lähedasemaid suhteid Serbia ja Venemaaga. Ka Serbia õigeusukiriku Montenegro metropoliit Amfilohije kutsus oma koguduseliikmeid avalikult üles valitsuspartei vastu hääletama. Riigi 630 000 elanikust kuulub Serbia õigeusukirikusse üle poole ja serblasena määratleb end umbes kolmandik.
