Ühe ettevõtte vetelpäästjad hoidsid tänavu ära kaheksa inimese uppumise
G4S vetelpäästjad päästsid uppumisohust 8 inimest, suurem osa Lõuna-Eestis. G4S Eesti Lõuna piirkonna rannavalve juht Argo Raag toob välja paar juhtumit, kus veest toodi välja välismaalastest suvitajad. „Välismaalased ei tundnud kohalikke veeolusid, näiteks seda, et jões on veevool ja järves võib järsku sügavaks minna. Samuti ei osanud nad ujuda,“ rääkis ta. Üks neist juhtumitest leidis aset Emajõe, teine Verevi ääres.
Verevi rannas sattusid 2. juulil mänguhoos väikese vahega sügavasse vette kaks teismelist, kes ei osanud ujuda. Ühe veest välja toodud poisi tervislik olukord oli hea ning ta ei vajanud esmaabi. Teisele poisile tõttasid appi nii vetelpäästja kui ka rannakülastajad. 16-aastane Otto leidis ja tõi pinnale teadvuse kaotanud noormehe, kelle kiirabi viis kriitilises seisundis kaasa.
Mitmel korral tuli G4S rannavalvuritel randa tagasi tuua lapsed, kes olid täispuhutava vahendiga kaldast kaugele triivinud. Üks selline juhtum leidis aset 10. juunil Pärnu rannas, kui kaks 6–7aastast tüdrukut täispuhutava kummipaadiga kaldast liiga kaugele liikusid. Teine sarnane juhtum leidis aset 21. juunil Pühajärve ääres, kus poide piiri ületanud 7-aastane poiss libises ujumisrõngast läbi. Rannavalvur aitas ta oma paati ja tõi kaldale.
Paljud lastega seotud juhtumid jääksid aga sootuks olemata, kui lapsevanemal jaguks lapsele silmi. Anne kanalis tõid G4S vetelpäästjad 27. juunil veest välja ujumisega hätta jäänud 5-aastase poisi, kelle ema oli juhtunu ajal poes ja palunud tuttaval last vaadata.
Lisaks tehti Lõuna-Eesti vetes palju hüppeid, pannes mõnegi noore ohtlikku olukorda. 4. juulil sai viga Tamula järves vette hüpanud tüdruk, kellele rannavalvurid kiirelt abi osutasid. 17. augustil hüppas Emajões peaga vastu põhja noormees, kes seni oli harjunud sügavas järvevees hüppeid tegema. Mõlemad juhtumid lõppesid hästi ning hiljem tuldi rannavalvureid abi eest tänama. Lõuna piirkonna rannavalve juht Argo Raag paneb südamele, et peaga ees vette hüpates tuleb veekogu väga hästi tunda ning veekogu peab olema sügav.
Suve lõppu jäi ka paar kurvemat juhtumit. 11. augustil kutsus Pärnu rannavalve kiirabi eakale meesterahvale, kelle olid G4Si valvatavast alast eemal veest välja toonud tema sõbrad ja teised rannalised. Nii rannakülastajad, vetelpäästjad kui ka kiirabi proovisid meest elustada kuid kahjuks tulemusteta.
21. augustil andsid rannakülastajad Pikakaris teada, et nende sõber pole kaldale tulnud. Vetelpäästjad läksid kaatriga asukohta, kus meest oli viimati nähtud. Mees toodi veest välja ja teda asuti kohe elustama. Kohale kutsuti ka kiirabi, aga paraku ei õnnestunud meest elule tuua. Arvatavasti tabas mõlemat hukkunud eakat meest vees olles terviserike.
Päikseline rannailm tõi suurimatesse randadesse Tallinnas Pirital ja Pärnusse suve tipphetkedel 10 000 – 15 000 suvitajat. Kokku lahendasid G4S rannavalvurid ligi 9500 avaliku korra rikkumist, mida on pea kolme tuhande võrra eelmisest suvest rohkem. See on selgitatav mitme soojaperioodiga, mis tõi kõigil kolmel suvekuul randadesse palju külastajaid. Samuti oli G4Si valves kaks randa rohkem.
Kõige enam tuli vetelpäästjatel rinda pista klaastaaraga randa tulijatega (2701 korral) ning lemmikloomaga randa tulnud külastajatega (2390 korral). Esmaabi andsid G4Si vetelpäästjad 513 korral. Tänu järjepidevale tööle klaastaara keelamisega ning heale koostööle kohalike omavalitsustega on klaasikildudest tingitud lõikehaavu vähemaks jäänud. Näiteks Pirita rannas käib iga nädal traktor puhastamas.
Sadakond G4S vetelpäästjat hoidsid juuni algusest kuni augusti keskpaiga või lõpuni rannalistel silma peal 21 supelrannas Tallinnas, Tartus, Võrus, Otepääl, Elvas, Põlvas, Türil, Viljandis, Tõrvas, Paides, Haapsalus ja Pärnus.
