03.09.2020, 15:02
Chaga otsib kasemetsa omanikku
Huvi chaga-istanduste rajamise vastu on tõusuteel. Eestis toimetab 352 metsaomanikku, kes on rajanud oma kasemetsa chaga-kasvatuse. Taoline uus innovaatiline metsa väärindamise viis võimaldab tulu teenida metsa maha raiumata.
Idee üks autoritest on tunnustatud meditsiiniseente ekspert ja Chaga OÜ projektijuht Hardi Põder, keda seob pikaajaline kogemus maineka Belgia seenelaboriga Mycelia. Esimesed chaga-kasvandused rajati Soome eeskujul Eesti metsadesse 2019. aasta suvel. Kuigi esimesi viljakehi oodati kasepuu tüvedele kõige varem 2021. aasta suvel, läks chaga sooja talve tulemusena kasvama oodatust palju kiiremini.
Chaga läks kiiremini kasvama
Hardi Põder ütles, et Mulgimaal asuvasse metsa puid kontrollima minnes oli suur üllatus näha möödunud suvel istutatud chaga’t juba puutüvest välja kasvamas. „Olime arvestanud sellega, et esimesi chaga’sid õnnestub näha kaks aastat pärast nende istutamist puule. Ehk siis alles järgmisel suvel. Ent soe talv on kasvatustele mõjunud äärmiselt positiivselt ja kiirendanud selle kasvamist,“ märkis Põder.
Chaga oodatust kiiremini kasvama minek on kergitanud hoogsalt metsaomanike huvi kasvatuste rajamise vastu. „Teeme selgitustööd ja praktilisi infopäevi, et näidata, kuidas istanduste rajamine päriselt käib. Metsaomanikud tahavad näha, kuidas kasvatusprotsess välja näeb, sest varem pole Eestis midagi sellist tehtud. See on suur samm Eesti metsamajanduses, kuid meie usume, et meditsiiniseente kasvatamine muutub tulevikus tavapäraseks. Eesti puhas loodus loob kõik eeldused selleks, et chaga ja teiste meditsiiniseente kasvatamist saadaks edu,“ selgitas meditsiiniseente ekspert.
Vajadus on suur
Meditsiiniliste seente istanduste rajamise idee sündis praktilisest vajadusest. Tõrvas asuv pereettevõte Chaga OÜ on erinevate loodustoodete valmistamises ja müügis Eestis tuntud tegija. Chaga Healthi eliksiiridest on kujunenud tarbijate hulgas hinnatud tervist toetavad toidulisandid, mis aitavad organismi vastupanuvõimet suurendada.
Praegu on võimalik mustasõstraeliksiiri soetada soodushinnaga, mis on tavahinnast 20 protsenti soodsam. Vaata lähemalt siit.
„Peame mõtlema sellele, kuidas tulla toime kasvava nõudlusega meie toodete vastu, kuna meie eliksiirid koguvad maailmas suure elanikkonnaga riikides tuntavalt populaarsust,“ andis Põder ülevaate vajadusest chaga’st valmistatud lõpptoodete vastu.
Põdra kinnitusel jõudsidki nad ettevõttega chaga kasvanduste rajamise juurde eelkõige vajadusest saada toorainet enda eliksiiride jaoks. Eeskuju võeti Soomest ja soomlastelt, kes juba üle kümne aasta edukalt chaga’t kasvatanud on. Nüüdseks on Soomes üle 1000 erametsaomaniku, kes sel moel oma metsast passiivset tulu teenivad. „Vaadates tulevikku, näeme, et huvi chaga kui tooraine vastu kasvab hüppeliselt. Praegu laiuvad chaga-istandused Eestis 215 hekatril, ent vajadus on vähemalt 3000 hektari järele, mis võimaldaks toorainet piisavas koguses, et tulla toime nõudlusega,“ selgitas Põder ootusi tulevikuks.
Vähenõudlik stardipakett
Chaga-istanduste rajamiseks on vajalik vähemalt 0,25 hektarit kasemetsa, kus kasvavad puud on vähemalt kümme aastat vanad ja mille minimaalne läbimõõt on 10 cm. Põder õpetab, et chaga kasvama panekuks tuleb kasepuule puurida 5 cm sügavune auk, kuhu istutatakse spetsiaalne chaga-tüübel.
„Chaga kasvatuste rajamisel on positiivne see, et meie kliima on sobiv tüüblite paigaldamiseks peaaegu aasta ringi. Seega on sügis väga hea aeg alustada,“ vastas Hardi Põder küsimusele, millal on tüüblite paigaldamine kasepuule ajaliselt õige.
Pässikut kandvad tüüblid valmistatakse Eestist pärit seene paljundamisel Mycelia tipp-
seenelaboratooriumis Belgias. Laboratooriumi asutas 1985. aastal seeneteadlane Magda Verfaillie ning selle põhitegevusteks on seeneniidistike ehk mütseelide tootmine, teadus- ja arendustegevus. Laboratooriumis toimub chaga kasvatamine ja paljundamine puidust tüüblitel, mis seejärel jõuavad Eestisse, olles juba „istutusvalmid”.
