VIDEO | Euroopa Komisjoni president von der Leyen esines oma esimese kõnega olukorrast EL-is

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esines täna oma ametiaja esimese kõnega olukorrast Euroopa Liidus.

Von der Leyen kõneleb Euroopa Parlamendi ees seekord Brüsselis, mitte Strasbourg’is, mis on praegu koroonaviiruse „punane tsoon”, vahendab AFP.

Von der Leyen tegi teatavaks uue eesmärgi Euroopa kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks 55% aastaks 2030. Senine eesmärk on 40%.

Von der Leyen alustas kõnet väljendades austust meditsiinitöötajatele jõupingutuste vastu koroonapandeemia ajal.

„Pandeemia ja sellega seotud ebakindlus ei ole möödas ja toibumine on alles algjärgus,” ütles von der Leyen. Tema sõnul aitab EL-i ainulaadne turumajanduse mudel kriisi üle elada.

„See on hetk Euroopa Liidu jaoks näidata teed praegusest haprusest uude elujõulisusse,” ütles von der Leyen.

Von der Leyen rõhutas, et pandeemia ei ole möödas nagu ka selle tekitatud majanduslik ebakindlus.

„Praegu ei ole hetk toetuse lõpetamiseks. Peab leidma hapra tasakaalu finantstoetuse ning riigi tulude ja kulude tasakaalu vahel,” ütles von der Leyen.

Von der Leyeni ametiajal on juba heaks kiidetud ajaloolise suurusega 1,8 triljoni euro suurune eelarve- ja stimuleerimispakett, mis sisaldab 750 miljardi euro suurust koroonaviirusest taastumise fondi.

„Esimest korda ja erandlikel aegadel on Euroopa pannud oma ühised vahendid täiendama rahvuslikke fiskaalseid mõjutamisvahendeid. See on EL-ile märkimisväärne ühtsuse hetk, mille üle on meil põhjust tunda ühist uhkust,” ütles von der Leyen.

Von der Leyen rõhutas ka euroala arendamise tähtsust.

„Ei ole paremat teed stabiilsuse ja konkurentsivõime juurde kui majandus- ja rahaliidu tugevdamine,” ütles von der Leyen.

Von der Leyen nõudis ka praegusest suuremaid investeeringuid tehnoloogiasse, et EL suudaks Hiina ja USA-ga tõhusamalt konkureerida.

Von der Leyen ütles, et 20% 750 miljardi euro suurusest koroonapaketist investeeritakse digitaalsetesse projektidesse.

Von der Leyeni sõnul on pandeemia ajal EL-i rohkem ühiselt ära tehtud kui kunagi varem. Ta leiab, et piire ületavates tervishoiuküsimustes vajab EL siiski rohkem volitusi ja ressursse.

„Me peame üles ehitama tugevama Euroopa tervishoiuliidu. On aeg see ära teha!” ütles von der Leyen.

Euroopa Komisjoni ettepanek on Euroopa ravimiameti ning haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse tugevdamine. Von der Leyen ütles, et EL loob USA BARDA-taolise ametkonna kõrgetasemelise biofarmaatsia arendamiseks. Von der Leyen leiab, et arendada tuleb muu hulgas ravimiste strateegilist ladustamist, et reageerida tarneahelate põhjustatud sõltuvustele.

„On selgem kui kunagi varem, et me peame arutama tervishoiuga seotud volitusi,” ütles von der Leyen.

Von der Leyen võttis sõna ka palkade kunstlikult madalal hoidmise vastu.

„Tõde on, et liiga paljude inimeste jaoks ei ole töö enam tasuv. Palgadumping hävitab töö väärikuse, karistab korralikke palku maksvaid tööandjaid ja moonutab konkurentsi ühisturul. See peab lõppema,” ütles von der Leyen.

Komisjon pakub seadusandlust, mis toetaks liikmesriike miinimumpalga kehtestamisel.

„Kõigil peab olema ligipääs miinimumpalgale kas kollektiivläbirääkimiste kaudu või seadusandlikult,” ütles von der Leyen.

Von der Leyen puudutas oma kõnes ka välissuhteid. EL-il on piiridel murettegevaid kriise: Kreeka ja Türgi suhted on väga pingelised ning Valgevenes toimuvad meeleavaldused.

Samal ajal on probleeme läbirääkimistel EL-ist eraldunud Suurbritanniaga.

„Iga mööduv päev tähendab, et võimalused õigeaegseks kaubanduskokkuleppeks vähenevad,” ütles von der Leyen. „Läbirääkimised ei ole edenenud, nagu soovisime, ja see jätab meile väga vähe aega.”

Von der Leyen nõudis Suurbritannialt Brexiti-kokkuleppest kinnipidamist.

Von der Leyen ütles, et EL peab toetama Valgevene meeleavaldajaid, kes nõuavad ausaid ja vabu valimisi.

Von der Leyen kommenteeris ka Kreeka ja Türgi vahelisi pingeid Vahemere idaosas. Von der Leyen ütles, et Türgi on EL-ile tähtis partner, aga see ei anna õigust naabrite hirmutamiseks.

Von der Leyen rääkis ka Euroopa varjupaigapoliitikast, mis on taas päevakorrale tõusnud suure vastuvõtulaagri tulekahju tõttu Kreeka Lesbose saarel.

„Ootan kõigi liikmesriikide panust. Ränne on Euroopa väljakutse ja kogu Euroopa peab oma osa andma,” ütles von der Leyen.