PEREARST VASTAB | Kas nohu on koroonaviiruse sümptom? Millal ei tohi kooli või tööle minna? Kas tõbise lapse võib lasteaeda viia?
Koroonaviiruse sümptomid
Millised on koroonaviiruse põhjustatud haiguse COVID-19 sümptomid? Kas nohu on üks sümptomitest? Kas COVID-19 sümptomid on võrreldes kevadega muutunud kergemaks, et pole kõrget palavikku ja köha? Kuidas seda teistest viirushaigustest eristada?
Jah, nohu võib olla ka üks ja ainus sümptom. Seda on näidanud meie enda uuringud, perearstid kohtavad oma töös üha enam selliseid patsiente, kel on sümptomid väga tagasihoidlikud, ning ka teistest riikidest pärit informatsioon kinnitab seda. See võib olla seotud mitmete teguritega — praegu on haigestunute hulgas rohkem noori täiskasvanuid, kes põevad kergemini, suvel on immuunsüsteem tugevam, inimesed viibivad enam väljas kui siseruumides jne. Samas ei ole päris ära kadunud ka raskemad juhud. Ja arvestama peab seda, et ka kergemad juhud on hästi nakkavad ning et eri inimestel kulgeb haigus siiski erinevalt. Me täpselt ei tea ka, kuidas käitub viirus siis, kui saabub taas sügis ja talv ning külmem ning pimedam, päikesevaesem periood.
Muidugi on liikvel ka teisi viiruseid ning pikaajaline nohu, ilma kaasuvate muude nähtudeta võib olla väga vabalt ka mõni teine viirus. Iga viiruse puhul kehtib aga sama reegel — kui haigestutakse, tuleb jääda koju, vältida nii palju kui võimalik lähikontakte ning tööle naasta alles pärast ägedate sümptomite taandumist. Krooniline nohu ei ole äge haigus.
Tõbisena lasteaias, koolis, tööl
Perearstide seltsi veebilehel on selgelt kirjas, et eneseisolatsioon on vajalik ka siis, kui on väga kerged ägeda ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomid — nohu, köha, kurguvalu, palavik. Samuti on kirjas terviseameti juhendis perearstidele, et testimisele suunatakse kõik ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomitega patsiendid sõltumata vanusest Nüüd, viimastel päevadel on erinevad perearstide esindajad meedias sõna võtnud hoopis teisiti. Le Vallikivi ütles, et iga köha puhul ei pea last kodus hoidma ja Vikerraadio hommikuprogrammis ütles laste infektsioonhaiguste tohter, et kui lapsel on nohu, aga pole palavikku, võib lapse vabalt kooli saata.
Kuidas on võimalik, et kooli algusest on möödas üle kahe nädala ja arstid ning terviseamet pole siiani suutnud kokku leppida, millal hoida lapsi kodus ja millal testida? Miks perearstide selts alles töötab juhiste kallal?
Praegused juhised põhinevad sellel teadmisel, mis meil oli olemas kevadise seisuga, ning on kooskõlas terviseameti juhistega. Vahepeal on aga avaldatud teadusuuringute tulemusi, vaatame ka teiste riikide praktikat, püüame arvestada Euroopa juhistega, mis muide, muutuvad päris kiiresti.
Oleme muutmas tõepoolest lastega seonduvat taktikat, arvestades seda, et alla 10-aastased lapsed põevad koroonaviirust harvem, et nad põevad kergemalt ning ka seda, et hoopis sagedamini on nohu ja köha põhjuseks teised viirused ning ka mõned kroonilised haigused.
Arvestades seda, et väikelapsed põevad sügistalvisel-varakevadisel perioodil nohuga kulgevaid viirushaiguseid sagedasti, mõnikord ka 6-8 korda ning et mõni laps on pidevalt nohune, ei ole otstarbekas ka alla 10-aastaste laste igakordsel haigestumisel testimine.
Kõike seda arvestades ning püüdes erinevatesse käsitlustesse selgust luua, ongi perearstide selts aktiivselt asunud töötama välja juhiseid, mis oleks tasakaalustatud teadmistega ning arvestaks ka seda, et väikestele lastel on testi tegemine väga ebamugav. Peame valmiva juhendi kooskõlastama kindlasti ka terviseametiga ning lastearstidega.
Kas ma siis saadan nohuse lapse kooli või lasteaeda, kuna meedias arstid on seda “lubanud”, isegi kui kool või lasteaed on kehtestanud nulltolerantsi? Kas ma hakkan õpetajatega vaidlema ja tõestama, mis juhiste järgi mina otsustan?
Kui juhendid valmivad, need on kooskõlastatud erinevate osapooltega, siis need saadetakse laiali ka haridusasutustesse, sealhulgas lasteaedadesse ja koolidesse ning loodetavasti see vähendab ka segadust.
Siiski, kehtima jääb nõue, et ägeda haigestumise korral last kooli ja lasteaeda ei tohi viia. Ja jääb ka lapsevanema vastutus, et ta seda ei tee. Proovime ka nohu käsitluses selgust luua.
Oletame, et lapsel on paari-kolmepäevane kerge nohu. Kas üleriiklik soovitus on kõik need kerged köhad-nohud koolides-lasteaedades lahendada 14-päevase kodus olemise või koroonatestiga või peaks nii-öelda “mõistusega võtma ja elama nagu aasta tagasi”, nagu ütles nädalavahetusel Fortes Sirje Rüütel? Tulemus on ilmselt siis ka see, et laps läheb pärast kahepäevast nohu kooli või lasteaeda, ja siis kerkivad mõned ärksamad rühmakaaslaste vanemad, kes hakkavad nõudma, et see pole okei. Kuidas käituda, kui laps köhib või tal on lühkest aega nohu. Kas tuleks kohe koroonatestile saata ja ise isolatsiooni jääda?
Kindlasti tuleb asju lahendada mõistuse ning ka parima olemasoleva teadmise kohaselt. Oluline on koroonaviirusesse haigestumise riski hinnang. Kui lapsel ei ole teadaolevalt mingit lähikontakti koroonaviiruse haigega, kuid on ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomid, siis tuleb olla kodus kuni ägedate haigussümptomite taandumiseni. Kui lapse enesetunne on piisavalt hea, et osaleda kooli või lasteaia tegevustes, võib laps minna lasteaeda või kooli. Pärast ülemiste hingamisteede viirushaiguse põdemist võib esineda kerget köha või nohu, mille taandumist ei ole vaja kooli või lasteaeda naasmiseks oodata. Oluline on lähtuda lapse enesetundest ja võimest lasteaia või kooli igapäevategevustes osaleda. Mõistlik on testida siis, kui on selge lähikontakt koroonahaigega ning esinevad ka haigussümptomid. Või ka siis, kui arst hindab, et test on arvestades haiguse sümptomeid, oluline.
See soovitus puudutab alla 10-aastaseid lapsi. Üle 10-aastaste puhul on soovitused sarnasemad täiskasvanutega, kus haigestumine ning ka seega haiguskäsitlus on sarnasem täiskasvanutele. Siin on mõistlik haigestumise puhul, ja eriti, kui suheldakse palju, käiakse ka pidudel, üritustel, koroonaviiruse test teha.
Kui laps on puudunud koolist köha-nohu tõttu nädal aega ning koroonatest on negatiivne, siis kas ta võib tagasi kooli minna, kui enesetunne on hea, kuigi paar korda päevas veel köhib, nuuskab? Perearstid ju koolitõendeid ei väljasta.
Kindlasti võib. Eriti siis kui koroonatest on negatiivne. Tegelikult isegi ei pea tervenemise tõestamiseks testi tegema. Piisab sellest, et äge haigus on möödunud ning enesetunne on hea. Väike jääkköha ja nohu võivad jääda, oluline on lapse üldine terviseseisund.
Kas alushariduse pakkuja ehk lasteaed võib teha kitsendavaid piiranguid selliselt, et kui peres on keegi tõbine (olgu see nohu näiteks), siis last ei tohi lasteaeda viia? Olen tutvunud Tartu linnavalitsuse juhendiga koolidele, kus käitumisjuhisena on sarnane olukord välja toodud ja sellist piirangut ei ole.
Kui peres on koroonaviirust põdev inimene, kelle haigus on kindlaks tehtud testimisega, siis peab ka lähikontaktne olema koduses isolatsioonis. Kui aga pereliikmel on lihtsalt nohu ja koroonaviirust pole, siis loomulikult võib laps lasteaias või koolis käia.
Nii lasteaias kui koolis on väljakuulutatud nulltolerants nohu ja köha suhtes. Kui laps hommikul köhib korralikult, kuid ülejäänud päev kuni õhtuni mitte kordagi — ja nii kaks päeva järjest — , kas siis on lapsel köha? Kas pean sellise lapse koju jätma? Kuigi ma ju ei tea, kas ta siis sel konkreetsel algaval päeval koolis ka köhib või mitte.
Mitte iga nohu ja köha pole koroonaviirusest või ka mõnest teisest viirusest tingitud. Oluline on aru saada, kas tegemist on ägeda haigusega või ei ning miks laps köhib. Kui see on tingitud mingist muust põhjusest kui viirushaigus, nt on astma, allergia vms, siis ei ole põhjust last koju jätta. Kui aga laps tavaliselt ei köhi ja on nüüd järsku hakanud köhima, tekivad köhahood, siis oleks mõistlik siiski mõned päevad last jälgida, et mismoodi tervislik seisund kulgeb. Ja vajadusel võib konsulteerida ka oma perearstikeskusega.
Kas koolilaps peab pärast külmetushaigust koroonaviiruse testi tegema, et kooli naasta?
Kindlasti ei pea. Oluline on see, et laps on tervenenud ja palavikust on ka möödunud vähemalt ööpäev nii, et palavikualandajaid pole olnud vajadust tarvitada.
Miks õpetajad kardavad pärast iga köhimist kohe koroonat? Kõik me köhime, elame sellises keskkonnas.
Teadmatus on see, mis enamasti hirmu põhjustab. Ja see on ka mõistetav. Meie klimaatilistes tingimustes on nohu ja köha tõepoolest tavapärased nähtused. Ja lapsed põevad neid sagedamini kui täiskasvanud. Keeruliseks teeb asja see, et sümptomite järgi on keeruline tuvastada, kas lapsel on koroonaviirus või ei. Vahest aitab siiski teadmine, et teised viirushaigused on palju sagedasemad kui koroonaviirus. Kindlasti on õige aga see, et haiguse ägedas perioodis laps koolis ei käi. Äge periood tähendab seda, et laps on just haigestunud, tavapäraselt esinevad siiski ka kasvõi kerge palavik, halvem enesetunne, mitu sümptomit korraga. Ja kuna nohu tundub olevat keeruline teema, siis juhul, kui laps pole olnud nohus ja siis järsku tekib äge nohu, siis ka seda peaks käsitlema kui ägedat haigust ning lapse siiski koju jätma. Hea oleks jälgida, milliseks seisund kujuneb. Kui nohu möödub paari päevaga, on kõik korras. Kui lisaks nohule tekivad ka muud sümptomid, siis peaks olema kodus tervistumiseni. Mõnel lapsel on nohu pidevalt ehk et krooniline nohu. See ei ole käsitletav ägeda haigusena.
Lapsel esineb pea aastaringselt vahelduvalt nohu ja köha, mille põhjus on perearsti ja allergoloogi sõnul allergiline reaktsioon tundmatule allergeenile. Kool ja Tallinna omavalitsus on iga aevastava lapse suhtes kehtestanud nulltolerantsi ja selline laps peaks Tallinnas ja koolis kehtestatud reeglite järgi koolis toimuvast õppetööst pea täiesti kõrvale jääma. Kuidas tagab riik lapsele, kes peab sisuliselt piirangute tõttu õppetööst 90% ulatuses kõrvale jääma hariduse, mille saamisele on lapsel seaduslik õigus?
Hariduse tagamise osas ma ei vasta, see on haridusasutuste vastutusvaldkond. Arstina aga ütlen, et selline koolist eemale jätmine ei ole meditsiiniliselt kuidagi põhjendatud ja õige. Loodan, et selline kord muudetakse. Reeglina on sellised kroonilised haigused varasemalt teada ning lapsevanem saab teha ise tõendi, kus ta kinnitab, et lapse sümptomid ei ole nakkusohtlikud. Kui lapsevanema jaoks pole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleks nõu pidada perearstikeskusega.
Kui ülikoolis on loengus näiteks 50 tudengit ja hiljem selgub, et ühel tudengil oli COVID-19, kas siis peavad kõik ülejäänud koos õppejõuga 14 päeva kodus istuma või arvestatakse ka sellega, kus (nt auditooriumi ees või taga) nakatunu istus?
Kõik sõltub sellest, kas auditooriumis oli võimalik olla hajutatult või ei ning ka sellest, kas on võimalik tuvastada lähedalt kokku puutunud isikud või ei. Kuni selliseid asju tuvastatakse, peavad olema kõik siiski eneseisolatsioonis. Soovitan kõigil laadifa alla HOIA äpp ning seda ka kasutada, see ongi üks võimalikest abivahenditest, mis selliseid paiknemisi ja kontakte arvesse võtab
Kolleegil tekkis reedel tööl palavik, köha ja ta läks koju, aga esmaspäeval tuli jälle tööle, haiguslehte pole ta võtnud, väidab, et nädalavahetusel on terveks saanud. Koroonatestile ka ei läinud. Palavikku tal pole, nohune ja veidi köhib. Kuidas tööandja peab käituma, kui nohuga ja väikese köhaga inimene peab ennast terveks ja ei lähe testima?
Täiskasvanute puhul on nii, et kui testi ei tee, siis loetakse inimest võrdväärseks koroonaviirusesse haigestunuga ning siis peab olema eneseisolatsioonis vähemalt 14 päeva või kuni sümptomid on täiesti kadunud. Tööandjal on õigus inimene koju isolatsiooni saata.
Kuidas perearstid suhtuvad Päevalehe käskivasse juhtkirja, kus öeldi — nohuga tööle EI lähe! Nohuga kooli EI lähe?
On erinev, kas nohu ja köha on ägeda haiguse tunnused või ei. Kui on tegemist ägeda haigusega, siis peaks tõepoolest jääma koju. Mõnedel inimestel on aga erinevatel põhjustel krooniline nohu või köha (allergia, astma). Siis ei ole põhjust koju jääda. Täiskasvanutel soovitame igal juhul teha haigussümptomite ilmnemisel test koroonaviiruse suhtes. Lastel võiks siiski rakendada taktikat, kus laps jääb ägedast haigusest paranemiseni koju ning testi pole alati vajalik teha.
Testimine
Kaks inimest ühe katuse all jäävad mõlemad haigeks, pealtnäha tavaline kurk-köha-nohu, 4-5-päevane lugu. Sümptomid taanduvad, võiks tagasi kontorisse naasta. Ühe perearst arvab, et see küll pole koroona, ega sel testimisel suurt mõtet pole, ei tundu koroona. Teise perearst arvab, et ikka võiks. Millest see tavaline inimene peaks lähtuma siis? Või oleks lihtsam mitte perearstile helistada ja käituda oma parema äranägemise järgi? Mida ilmselt ka teeb päris suur osa inimesi tegelikult.
Päris ilma testita ei ole tõesti võimalik kindlaks teha, kas tegemist on koroonaviirusega või mitte, sest kahjuks on koroonaviirusel teiste viirushaigustega ikka väga sarnased sümptomid. Täiskasvanute puhul oleks mõistlik, et kui tahetakse varem tööle naasta kui praegu kehtivad nõuded ütlevad (14 päeva), siis võiks testi siiski ära teha. Eriti, kui suheldakse, käiakse tööl, poes, kinos vms. Nii me hoiame ka teisi, kellega kokku puutume.
Miks perearst saadab väikese tatise lapse testile? Kas iga tatitilk nõuab testimist?
Ei nõua ja polegi vajadust seda teha. Vt vastust ka eelpool.
Kas see on reegel, et külmetushaiguse tunnustega (köha, nohu, palavik) laps või täiskavanu saadetakse enne arstile tulekut koroonatesti tegema?
Väikelaste saatmine igal juhul testima enne kui arsti või õe vastuvõtule kutsutakse, pole põhjendatud. Oluline on ikkagi see, et laps saaks vajalikku arstiabi õigeaegselt ning testi vastuse ootamisega tervis ei halveneks. Kui laps on vastuvõtule tulnud, tema seisund on arsti poolt hinnatud ning seejärel tekib põhjendatud kahtlus koroonaviirusele, siis saab lapse testima saata. Esimene samm aga ikkagi peaks olema vajaliku abi ja ravi osutamine. Laste puhul peaks testima saatmist ikka tõsiselt kaaluma, sest testimise protseduur on neile ebamugav.
Ka täiskasvanute puhul sõltub ju kaebustest, miks arsti poole pöördutakse. Kui tegemist on seisundiga, mis vajaks ikka kohest patsiendi ülevaatamist — näiteks kopsupõletiku kahtlus, siis ei ole kuidagi põhjendatud jääda ootama testi tulemust.
Vaktsineerimine
Millal peaks vaktsineerima gripi vastu ja kas erinevad allergiad takistavad seda?
Gripi vastu vaktsineerimist võiks alustada juba praegu. Täpselt õige hetk. Vaktsineerimise vastunäidustuseks on raske allergiline reaktsioon gripivaktsiini enda vastu, juhul kui seda on varem esinenud, ning tugev allergia kanamunavalgu suhtes (nt urikaaria, tugev üldreaktsioon). Muud tavapärased allergiad (õietolmu, kassikarva, muud toiduallergiad seda ei takista).
Miks gripivaktsiin põhjustas lapsel allergia, seda nii 4-aastasel ja 13-aastasel? Peale vaktsiini ca 3 nädala pärast algasid jamad, nina kinnisus, aevastamine ja nii terve talv, kevad ja suvi. Kas kasvab välja?
Soovitan siiski uurida ka teisi allergia põhjuseid, eriti kui selline seisund kestab pikalt järjest.
Varia
Mida teha, kui laste koolisaatmisega kaasneb sel hooajal tõsine hirm, sest peres on mitu riskirühma inimest? Astmaatikud, sealhulgas üks laps ise. Lapsed on niigi viiruste hooajal alati raskelt haiged, nüüd on veel hullem hirm ja stress. Sel hooajal said nad kooli käia vaid 3 päeva seni, kuni kogu pere viirushaigusesse haigestus. Ei olnud koroona, aga kogu see testimine ja värk, stress ja hirm jne. Kas lahendus oleks lapsed koduõppele võtta?
Ei ole tõendatud, et astmat põdev laps oleks koroonaviirusele vastuvõtlikum kui teised. Murest saan aga hästi aru, vastuolulist infot on väga palju ning ka mitmed juhendid on üksteisega vastuolus. See kõik põhjustab hirmu ja stressi, nagu ütlesite.
Kui tegemist on ägeda haigestumisega, siis on õige olla kodus ja koduõppel. Samas, kui aga haigus on möödas, võiks ikka uuesti taas kooli/tööle minna, sest õpe ei ole ju vaid teadmiste omandmine, see on ka sotsiaalne suhtlemine, arutelud, ühised tegevused. Arutage omavahel, võib ju olla, et laps ise ikka väga soovib koolis käia. See, kui hariduses jääb mingil põhjusel lünk sisse, võib hiljem palju enam kurja teha kui viirus ise.
