USA läänerannikul on maastikupõlengud möllanud 23 000 ruutkilomeetril ja tapnud vähemalt 34 inimest
Et USA lääneranniku mõnedesse osadesse on lõpuks saabumas vihm, loodavad tuletõrjujad lõpuks surmavatele maastikupõlengutele piiri panema hakata. Põlengud on sundinud sel nädalal tuhandeid inimesi evakueeruma.
Suurem osa vihmast sajab alla Kaskaadide mäestiku läänenõlvadel, täpselt seal, kuhu Oregoni metsandusameti tuletõrjeülem Doug Grafe seda sooviski, vahendab CNN.
Vihma on lubatud Oregoni ja Washingtoni osariikide mõnedesse osadesse, aga seda on vähe oodata Californias, kus võimud hoiatasid, et kuumad ja kuivad tingimused suurendavad nädalavahetusel tuleohtu veelgi.
Californias on sel aastal põlenud juba ligi 14 000 ruutkilomeetrit, hukkunud on 25 inimest ja sajad kodud on hävinud.
Eile anti uued evakueerimiskorraldused Lõuna-California nendele osadele, mida ähvardab Bobcati põleng, mis on hävitanud üle 200 ruutkilomeetri.
Tegemist on ühega umbes 59 kontrolli alt väljas olevast suurest põlengust USA läänerannikul, teatas USA riiklik ametkondadevaheline tuletõrjekeskus.
Kokku on kolmes osariigis põlenud üle 23 000 ruutkilomeetri ja hukkunud on vähemalt 34 inimest.
California võimud käskisid eile elanikel lahkuda asulatest Juniper Hillsi ümbruses Bobcati põlengu kiire kasvu tõttu.
California kuberner Gavin Newsom süüdistab põlengutes kliimamuutust.
„Põhifakte ei saa eitada,” ütles Newsom. „Suundumused ei ole õiges suunas.”
Aasta algusest peale on Californias olnud ligi 7900 maastikupõlengut, teatas osariigi tuletõrje. Kahjustada saanud või hävinud on osariigis üle 6200 ehitise.
Riverside’i maakonnas puhkes eile uus tulekahju, mis levis kohe ligi viiele ruutkilomeetrile. Eile pärastlõunal kästi evakueeruda kogukonnal, millele lähenes Snow Creeki põleng.
Oregoni senaator Jeff Merkley ütles, et põlenguala näeb välja nagu Teise maailmasõja tanner, mida on pommitatud süütepommidega, ja tuhanded kodud on hävinud.
Põlenud aladel varitseb uus oht: mudavoolud.
Mudavoolud võivad tekkida, kui seda stabiliseerivast taimestikust ilma jäänud põlenud pinnas muutub vihmaveest raskeks ja hakkab mööda mäenõlvu alla libisema, kogudes teel uut materjali ja kiirust.
