USA ülemkohtu vanim kohtunik, liberaalide ikoon Ginsburg suri reedel oma kodus pere keskel.
Tema tervisemured pälvisid avalikkuse tähelepanu juba pikki aastaid, kui ta võitles eri aegadel nii kopsu-, käärsoole- kui ka kõhunäärmevähiga. Tänavu juulis teatas Ginsburg, et on vähktõve taastekke tõttu taas keemiaravil.
Oma ametiajal seisis ta vankumatult progressiivsete kaasuste eest, toetades aastate jooksul nii abordi seadustamist, seksuaalvähemuste õiguste laiendamist kui riikliku tervishoiusüsteemi säilitamist.
Vaba ametikoht ülemkohtus annab vabariiklasest presidendile Donald Trumpile võimaluse nimetada üheksaliikmelisesse kohtusse juba kolmanda kohtuniku, mis muudaks selle veelgi konservatiivsemaks. Kohtus on konservatiividel juba praegu enamus: viis nelja vastu, nende seas on kaks Trumpi poolt ametisse nimetatud kohtunikku - Brett Kavanaugh 2018. aastal ja Neil Gorsuch 2017. aastal.
Ginsburg oli Clarence Thomasi järel kõige pikaaegsem USA ülemkohtunik, kelle demokraadist president Bill Clinton nimetas eluaegsele ametikohale 1993. aastal. Ta on ajaloos teine naissoost USA ülemkohtunik pärast Sandra O' Connorit, kes määrati ametisse 12 aastat varem.
