Tallinna kultuuriameti juht nõuab poolesajalt alluvalt valuraha. Abilinnapea Belobrovtsev: see pole linna ametlik seisukoht

Eelmise nädala lõpus potsatas ligi poolesaja Tallinna Linnamuuseumi töötaja postkasti nõudeavaldus advokaat Robert Sarvelt. Palju kritiseeritud kultuuriameti juht Aini Härm nõudis tuntud mainekahju advokaadi kaudu oma asutuse alluvatelt valuraha. Tallinna linn aga Härmi käitumist heaks ei kiida.

Kokku nõuab Härm pea 50 linnamuuseumi töötajalt nõudes esitatud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist kokku summas 2588 eurot. Nõudes on välja toodud, et Härmi on valmis leidma ka kohtuvälise kompromissi.

Kuigi Linnamuuseumi töötajate ja kultuuriameti juhi suhted on pikalt olnud karidel - Härmi on kritiseeritud kiuslikus ja ebaprofessionaalses asjaajamises -, siis Härm kommenteeris Delfile, et omavahelised suhted pole ei head ega halvad, sest nende töötajatega ta tegelikult ei suhtlegi. "Need ei ole minu alluvad, parimal juhul kolleegid, aga sellised, kellest enamikku ei ole ma oma elus näinud. Seepärast on mul keeruline seda kommenteerida," ütles Härm.

"Raske on mõista asutuse juhi sellist käitumispraktikat hallatava asutuse töötajate suhtes," tõdes Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

Tallinna linnaga Belobrovtsevi sõnul Härmi esitatud hagiavaldusel seost ei ole. "Iga Tallinna süsteemis töötav juht peab meeles pidama, et ta ei ole lihtsalt eraisik, kes võib solvuda, vaid ta esindab oma tegevustes ka linna," sõnas Belobrovtsev ja lisas: "Kui ameti juht esitab hallatava asutuse töötajate vastu kahjutasunõude, siis jätab see mulje linna ametlikust seisukohast, kuigi see nii ei ole."

Kui linnakodanikul või linnaasutuse töötajal on mure, saab murede korral Belobrovtsevi sõnul ka edaspidi alati linnajuhtide poole pöörduda. "Linnavalitsus on erinevatele pöördumistele ka reageerinud ja olukorrad lahendust saanud," lisas ta.

Abilinnapea rõhus, et kultuuriameti ja linnamuuseumi vahel tekkinud pinged vajavad lahendamist rahulikus töökeskkonnas, mitte läbi kohtu. "See saab olema väljakutseks nii linnamuuseumi uue direktori kui ka loodava ühendameti, Tallinna kultuuri- ja spordiameti uue juhi jaoks," ütles Belobrovtsev.

Tallinna volikogu opositsioonis istuvad sotsiaaldemokraadid Rainer Vakra ja Jaak Juske saatsid ajakirjandusele seisukoha, et linnavalitsusel tuleb asuda kaitsma kultuuriameti juhilt kahjunõude saanud linnamuuseumi töötajaid ning katta nende õigusabikulud.

Juske sõnul ütles abilinnapea Vadim Belobrovtsev õigesti, et iga Tallinna linnasüsteemis töötav juht peab meeles pidama, et ta ei ole lihtsalt eraisik, kes võib solvuda, vaid ta esindab oma tegevustes ka linna. "Kui linn jätaks muuseumitöötajad kaitseta, tähendaks see hirmu külvamist ning viiks tulevikus ametnike suukorvistamiseni," märkis Juske.

"Abilinnapea avaldus ei tohi jääda lihtsalt suusoojaks öeldud mõtteks, vaid järgmise sammuna tuleb Tallinna linnavalitsusel selgelt öelda, et linn ulatab linnamuuseumi töötajatele abikäe ning katab kõik nende õigusabikulud või siis asuvad linna juristid neid ise ülemuse kahjunõude asjus kohtus kaitsma," lisas Vakra.

Kümme aastat probleeme

Kuigi Tallinna kultuuriameti alluvad on varemgi Härmi käitumise pärast meediasse pöördunud, siis tänavu veebruaris vallandus nende pahameelest justkui orkaan. Linnamuuseumi direktori Triin Siineri vallandamist nähti Härmi isikliku kättemaksuna. Kogu linnamuuseum – suur asutus seitsme erineva muuseumiga ja ligi 100 töötajaga – paiskus avalikku ruumi, Siineri alluvad hakkasid oma direktorit kaitsma.

Endised Härmi alluvad ja kolleegid kirjeldasid Eesti Päevalehele, et Härm suudab absoluutselt kõigiga tülis olla. Teda kirjeldati järgnevalt: "Ei anna infot, manipuleerib, intrigeerib, takistab inimeste tööd." Ja öeldi ka: „Kättemaksuhimuline, väiklane, gestapo.” Ent probleeme oli varemgi, mida väljendasid ka mitmeid aastaid tagasi Härmiga kokku puutunud kolleegid.

2011. aastal Tallinna Kultuurikatelt juhatanud Evelyn Sepp kirjeldas toonast koostööd Härmiga: "Ebaprofessionaalne. Valelik, ebaeetiline, ebaviisakas ja täiesti destruktiivne kõigis oma tegevustes ameti juhatjana.” Nii märkis ka legendaarne Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal, et pidas 2016. aastal Härmi käitumise tõttu paremaks ametist lahkuda.

Härmi advokaat Robert Sarv saatis kommenteeris eelmise nädala lõpus Delfile, et Härmi kritiseerides võiks tuua konkreetseid tõendeid või näiteid, mitte, Sarve sõnade järgi, ajada üldsõnalist "meid kiusatakse" umbluud.

"Alusetu laim on jätkuvalt ebaaus võte ning ebaausalt käituvate inimeste "kriitikat" ei saa kahjuks tõsiselt võtta. Mida saab arvata inimestest, kes kritiseerivad kellegi kommunikatsiooni, aga samas ise valetavad?!" sõnas Sarv.

"Kui inimesed panevad sellise pöördumise kokku, siis neil lihtsalt peavad olema väga kaalukad tõendid. Aga paistab järjekordselt, et ei ole! Kui nad ei suuda enda süüdistusi põhjendada, on tegu alatu hädaldamisega, mida ei pea taluma," lisas advokaat.

"Aga kuidas saavad üldse mingid tõendid olla kümnetel ja kümnetel inimestel, kes pole pr Härmiga üldse, seda nii tööalaselt kui eraviisiliselt, kokku puutunud?! Paistab, et siin panid mõned üksikud isiklikult solvunud või kibestunud inimesed kirja kokku ning ülejäänu jooksis lihtsalt kaasa," põhjendas Sarv hagi põhjust.