VIDEO | Martin Herem: kaitseväe juhatajal on õigus otsustada, millised on meie sõjalised võimed
Riigieelarve arutelus on viimasel ajal suurt tähelepanu pälvinud kaitsekulutused ja nende võimalik vähenemine SKP languse tõttu. Rahandusminister Martin Helme (EKRE) tuli välja plaaniga, et kaitseministeerium kärbiks oma eelarvest 50 miljonit eurot ja teiselt poolt võtaks riik 300 miljonit eurot laenu, mille eest soetataks rannakaitse raketikompleks ja riik-riigiga tehingu raames Iisraelilt keskmaa õhutõrjesüsteem.
Kaitseväe juhataja, kindralmajor Martin Herem ütles täna Delfile antud intervjuus, et ei soovi Helme ettepanekule hinnangut anda. “Ma arvan, et las nad kõigepealt otsustavad ära, sest siin on olnud väga palju arvamusi, kuulujutte ja oletusi. Ma ootaks ära, kui need otsused ära tehakse ja selguvad ka detailid nende otsuste sees. Siis võib öelda, mida mina sellest arvan.”
Herem rõhutas siiski, et kaitseväe juhataja asi ei ole kommenteerida, mida valitsus otsustab rahanduse osas, küll aga on tal õigus otsustada, millised on meie sõjalised võimed.
Küsimusele, kas praegu ei rikuta mitte põhimõtet, et kaitseinvesteeringuid tehakse laia ringi otsusena, kui poliitik ütleb, kellelt ja mida konkreetselt osta tuleks, vastas Herem, et tegemist on praegu vaid arvamusega.
“Otsus on see, mida viiakse täide. Ja praegu mingisugust otsust ei ole. Ma arvan jätkuvalt, et selle osas, millised relvasüsteemid ja milline kaitsevõime on Eestis, on kõige parem ekspertiis täna tegevteenistuses kas siis kaitseväe peastaabis või rakendusuuringute keskuses. Ja sealt peaks tulema kaitseväe juhatajale see kõige parem nõuanne, mille põhjal tema siis otsustab teha ettepanekuid asjade hankimiseks,” selgitas Herem.
Siinkohal on tekkinud vastuolu, kus ühele poole on jäänud EKRE poliitikud ja teisele kaitseminister Jüri Luik ja kaitseväe juhataja Martin Herem.
Helme läks koguni nii kaugele, et ütles pühapäevases Tre Raadio saates “Räägime asjast”, et tema “silmis on selle viimase nädala jooksul tekkinud väga-väga tõsine küsimärk kaitseväe juhataja pädevuses, kes väidab täiesti rahulikult, et Eesti ei vaja oma õhutõrjet, keskmaa õhutõrjet”.
Herem lükkas selle süüdistuse täna ümber. “Ma saan öelda seda, et ma ei ole mitte kuskil öelnud, et Eesti kaitse ei vaja keskmaa õhutõrjet ja rannakaitset. Seda ma ei ole kuskil öelnud. Kui keegi paneb mulle süüks seda, siis ta on eksinud või minust valesti aru saanud. Mina oma teada ei ole kunagi sellist asja öelnud,” kinnitas ta.
Kaitseväe juhataja ütles Delfile, et peab vajalikuks nii rannakaitse kui õhutõrje võimekust. “Meil on seda kõike kindla peale vaja. Küsimus on veidi teistsugune. Mida meil on vaja kõigepealt, mida me peame arendame esmajärjekorras ja mida teisena? Nad on kindlasti üsna eesotsas — nii rannakaitse laevatõrje näol kui ka õhutõrje, olgu ta siis keskmaa või lühimaa täiendamine. Need on kindlasti eespool. Aga me peame vaatama, kuidas ta sobib tänasesse struktuuri, kuidas me suudame soetatud asju edaspidi üleval hoida ja millist efekti nad annavad meie riigikaitses. Täpsemalt öeldes — milist kahju tekitavad nad agressorile siis, kui ta meie territooriumile tuleb.”
Kui täna leitakse vahendid, siis peab Herem õigeks esmalt investeerida rannakaitsesse. “See on veidi odavam, see sobituks meie tänasesse struktuuri lihtsamini. Meil oleks selle jaoks väljaõpet lihtsam läbi viia ja me suudaks seda vähemate ülalpidamiskuludega alal hoida.”
Heremi sõnul tuleb läbi mõelda, milline rannakaitse olema peaks. Seda peaks tema hinnangul tegema koostöös Balti regiooni partneritega, et see ei oleks ainult Eesti riigi keskne, vaid naabritega läbi arutatud.
“Küsimus on selles, et kui me võtame Balti riikide kaardi, kustutame sealt ära riigipiirid, siis meie võimaliku agressori jaoks need riigipiirid niipalju tähtsust ei oma ja see on kõik üks operatsiooniruum. Miks ei peaks meie mõtlema sellele alale kui ühele operatsiooniruumile, kus me suudame teineteist vajadusel toetada?” küsis Herem.
Ta märkis, et hankeid tasub koordineerida mitte ainult ühise regiooniülese kaitsevõime loomise vaatenurgast lähtuvalt, vaid ka ülalpidamise kulusid ja meeskondade väljaõpet silmas pidades. “See kõik teeb selle oluliselt lihtsamaks. Soomlastega koostöö K9 (liikursuurtükid — toim) näol on üks paremaid näiteid,” märkis Herem.
