Alaealistele psühhiaatrilist abi võimaldav eelnõu pole üheksa kuud riigikokku jõudnud
Õiguskantsler Ülle Madise ütles täna riigikogu liikmete küsimustele vastates, et noortele psühhiaatrilise abi võimaldamise eelnõu on äärmiselt oluline. "Mõte ei ole selles, et vanemad tõrjuda kõrvale oma lapse võimalike psüühiliste probleemide ravimiselt, vastupidi, enamasti vanemad on siin olulised osalised ja peavadki olema," ütles Madise.
Madise nentis, et EKRE fraktsioonis kerkinud mured alaealiste otsustusvõime üle on kindlasti olemas ja neid tuleb arvesse võtta regulatsiooni loomisel, aga paraku on Eestis muu hulgas juhtumeid, kus vanem arvab, et lapsele psühhiaatrilise abi võimaldamine paneb viimasele häbimärgi otsa ette.
"Vahel on lapse abivajaduse põhjus perekonnas endas ja on selge, et need vanemad seda nõusolekut ei anna ja võib-olla ei tohi sellest asjast teadagi, võib-olla seal on hoopiski politsei küsimused. Et nendel erandjuhtudel peaks lastepsühhiaatril olema õigus langetada otsus ja vajadusel abi anda, et vältida enesetappusid, söömishäiretega kaasnevaid püsivaid terviseriske ja palju muud, mida seal kogenud lastepsühhiaatrid näevad," ütles Madise.
Madise avaldas lootust, et Riigikogu liigub teemaga edasi.
Sellest, mis probleeme eelnõuga lahendada proovitakse ning mida arvavad sellest oponendid, kirjutas Eesti Päevaleht juulis pikemalt siin.
Eelnõu istub jaanuarist riiulil
Sotsiaaldemokraat Helmen Kütt juhtis täna riigikogus tähelepanu tõsiasjale, et koalitsioon jätkab eelnõu, mis lubaks alla 18-aastastel noortel pöörduda mure korral iseseisvalt psühhiaatri poole, blokeerimist.
„Riigikogu sügisistung on alanud, aga psühhiaatrilise abi seaduse muudatusi pole isegi sotsiaalkomisjoni päevakorda pandud. Komisjoni esimees [Tõnis Mölder, KE] ei julge eelnõu teiseks lugemiseks saali tuua, et saadikud saaksid hääletada. Samas toetasid eelnõu vähemalt sõnades nii sotsiaalminister kui rahvastikuminister. Kahjuks pole eelnõu leidnud tuge koalitsiooni nõupidamistel,“ ütles Kütt.
Eelnõu eesmärgiks on võimaldada noortele vajalik ravi ka siis, kui selleks puudub vanemate nõusolek. Kehtiv seadus ei luba alaealisele psühhiaatrilist abi ilma vanemate või kohtu loata anda. „Eelnõu blokeerimine on sisuliselt kuritegu noorte vastu, mille hind võib olla väga ränk,“ lausus Kütt, kes on parlamendi sotsiaalkomisjoni aseesimees.
Noorte psühhiaatrilise ravi puudujääkidele juhtis juba möödunud suvel tähelepanu õiguskantsler Ülle Madise, kes tõstatas sama probleemi ka täna riigikogu ees peetud kõnes. Sotsiaaldemokraadid algatasid psühhiaatrilise abi seaduse muutmise eelnõu läinud aasta detsembris.
Küti sõnul tõi õiguskantsler oma tänases ülevaates välja, et osa eakaid, aga ka puuetega inimesi ja puuetega lapsi on päris suures ulatuses jäetud riigi hooleta. „Põhiseadus sätestab, et just nemad peaksid olema erilise hoole all. Riik peab tagama inimväärse elu kõigile ühiskonna liikmetele, eriti neile, kes seda oma seisundist tulenevalt vajavad. Olen igati nõus, et parlamentaarses riigis on just riigikogu õigus, aga ka kohustus võtta ohjad enda kätte, et otsida ja leida lahendused ühiskonnas valitsevatele probleemidele,“ ütles Kütt.
