Toidupanga juht: Eestis läheb enamik mahakantud toidust raisku
29. septembril tähistatakse esimest rahvusvahelist toidukao ja toidujäätmete alase teadlikkuse päeva. ÜRO andmeil läheb iga-aastaselt kolmandik kogu inimestele mõeldud toidust raisku. Eestis tekib kõige enam toidujäätmeid ja raiskamist kodumajapidamistes. Kui 2015 tekkis inimese kohta keskmiselt 54 kg toidujäätmeid ja raisatud toidu osa moodustas sellest 36%, siis nüüdseks on see kasvanud.
Mullu jagas Eesti Toidupank laiali 1,9 miljonit kilogrammi toitu, millest 1,4 miljonit oli päästetud toit.
"Lähimate aastate jooksul on vaja luua Eestis tõhus süsteem, mis aitab päästa ülejäävat ohutut ja kvaliteetset toitu. See eeldab koostööd nii tootjate, kaubanduskettide ja toitlustusasutustega ning igaühega meist," ütles Toidupanga juht Piet Boerefijn.
"Lisaks tuleb riigi ja erasektoriga läbi mõelda, kuidas see toit kiirelt puudust kannatavate inimeste ehk abivajajateni toimetada, mis eeldab samuti väga head koordineerimist kohalike omavalitsuste, heategevusorganisatsioonide, koolide, perearstide ja toiduainete kasvatajate, tootjate ning jaekettidega," märkis ta.
Sotsiaalminister Tanel Kiik väljendas pressiteates heameelt, et Toidupank on enam kui kümme aastat oma energia koos sadade vabatahtlikega suunanud puudust kannatavate inimeste toetamiseks. "Sel aastal on koroonaviiruse tõttu igal nädalal Toidupanga klientide arv tõusnud kolmandiku võrra, mis näitab ka seda, et lähikuudel võib abivajajate arv veelgi kasvada," lisas ta.
Ministri sõnul on 2015. aastast olnud Toidupank sotsiaalministeeriumile hea partner "Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifondi" vahenditest ostetud toidu jagamisel. Alates mullu oktoobrist jagab Toidupank sama fondi vahenditest ka annetatud toitu.
Sotsiaal-, keskkonna-, maaelu- ja rahandusministeerium koostavad tegevuskava, millega soovitakse vähendada toidujäätmete tekkimist ja edendada annetamist. Tegevuskava valmib aasta lõpuks. Kava koostamisse ja aruteludesse on kaasatud üle 40 partneri.
Kuigi toiduainete ülejäägi ümberjaotamine on kasvav trend ning toiduainete tootjad ja jaemüüjaid on valmis annetama ülejäägi heategevusorganisatsioonidele, moodustab ümberjaotatavate toiduainete kogus endiselt vaid väikese osa kogu tekkivast söögikõlblike toiduainete ülejäägist. Seetõttu tuleb seada eesmärgiks, et toit ei muutuks jäätmeteks ning seda oleks võimalik jaotada abivajajatele ümber enne äraviskamist.
2015. aastal lepiti Euroopa Liidus kokku kestliku arengu eesmärgid 15 aastaks. See tähendab, et 2030. aastaks oodatakse ÜRO liikmesriikidelt, sealhulgas ka Eestilt, et poliitikad toetavad selle eesmärgi täitmist. Eesmärk on vähendada 2030. aastaks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmeid 50% võrra elaniku kohta.
Pööramaks toidujäätmete tekke vältimise olulisusele tähelepanu, toimub 29. septembril kell 11-16 Toidupanga, sotsiaal- ja keskkonnaministeeriumi eestvedamisel rahvusvaheline konverents "Lõpp toidu raiskamisele!". Selle keskmes on toidujäätmete tekke vältimise teema toidu ümberjaotamise vaatest. Konverentsi saab jälgida videoülekandena Delfi vahendusel.
