VIDEO | Peaprokurör Parmas: Freeh kriminaalasjale ligi ei pääse, kuid muud võimalused on koostööks olemas

Täna külastas Louis Freeh, rahandusministeeriumi palgatud esindaja Eesti rahapesu-uurimises, riigiprokuratuuri. Kui esmaspäeval oli Freeh veel kindel, et saab konfidentsiaalsuslepinguga ligipääsu uurimisinfole, siis seda ta ei saanud.

Riigi peaprokurör Andres Parmas kommenteeris, et kuigi konfidentsiaalsuslepe Freeh, Sporkin & Sullivan advokaadibürooga sõlmitakse, siis see ei tähenda, et nad saaksid ligipääsu kriminaalmenetlusele.

"Päris kindlasti pole võimalik, et väline osapool – vahet pole, kas on eraldi ekspert või teisest riigist palgatud õigusbüroo – saaks ligipääsu kriminaalasja toimikutele," sõnas Parmas.

Kokkulepe Freeh'ga tähendab, et otsus infot jagada jääb rahapesu uurivale prokurörile. "See on just meiepoolne initsiatiiv: kui vajame mingisugust abi konkreetsetes tehnilistes küsimustes või mingisuguste dokumentidega seoses, siis saame minna ja seda neilt küsida," kommenteeris Parmas.

Advokaadibüroo ülesanne on uurida, kas Eestil oleks võimalus saada osa trahvirahadest, mida Swedbank või Danske pank võiksid maksta USA valitsusele. Ent Parmase sõnul ei saa Freeh ülesandeks olla Eesti kriminaalmenetluses osaleda. "Sellega me tegeleme ise ja selles osas suhtleme ka USA õiguskaitseasutustega ise ja otse," tõdes ta.

Parmas rõhutas, et riigikohus on juba aastaid tagasi öelnud, et riigi tuumikfunktsioonide pakkumine kellelegi muule, kui riigi enda asutustele, on põhiseaduse vastane.

Kui aga leitakse, et FSS büroolt on vaja vahendust või abi, siis lepiti kokku, et seda prokuratuur võib neilt ka paluda. Millised need olukorrad võiksid olla, Parmas öelda ei osanud. "Hetkel ühtegi konkreetset asja, kus nende abi võiks vaja minna, nimetada ei ole. Aga ei saa välistada, et selliseid küsimusi kerkib esile," möönis ta.

Hommikul kella üheksast alanud kohtumine kestis pisut alla tunni. Freeh ja advokaadibüroo Freeh, Sporkin & Sullivan esindajad kommentaare ei jaganud.

"Asja mõte on saada parem hinnang tööst ja uurimisest, mis siin toimuvad. Ent et seda teha, peame tegema kindlaks, et konfidentsiaalsuslepingud saaksid allkirjad, et kõiki saaksid andmekaitseseaduse poolt kaitstud. Meil on finantsinspektsiooniga konfidentsiaalsuslepe. Peame selle sõlmima ka prokuratuuriga. Kui see on tehtud, saame ligi informatsioonile ning nagu teada, siis eesmärk on esitleda seda infot USA võimudele," selgitas Freeh esmaspäeval pärast erikomisjonide kohtumist.