Prokuratuur Helme korraldatud hanke osas kriminaalmenetlust ei alusta
Louis Freeh büroo võidetud hange ega selle hämarad tagamaad ei viita riigiprokuratuuri hinnangul üheselt kuriteo toimepanemisele.
"Magusa lepingu Eesti riigi ja advokaat Freeh’ büroo vahel tõi maale sellest kasu teeniv salapärane Eesti finantstegelane. Martin Helme surus lepingu Louis Freeh’ga läbi, valides konkurentideks teadlikult bürood, mis ennast huvide konflikti tunnistades taandaksid," kirjutas eile Eesti Ekspress rahandusminister Martin Helme otsingutest kedagi rahapesu appi uurima kutsuda.
"Kui on põhjendatud kahtlus, et toime on pandud kuritegu, kohustavad Eesti seadused kriminaalmenetluse alustamise selleks, et asjaolud täpsemalt välja selgitada," kommenteeris riigiprokuratuuri pressinõunik Kaarel Kallas.
"Antud juhul – kuivõrd prokuratuurile on lepingut ka osaliselt tutvustatud - ei näe prokuratuur siiski, et esitatud info viitaks üheselt kuriteo toimepanemisele ning seetõttu puudub ka põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks," selgitas Kallas. Kriminaalmenetlus riivab ta sõnul väga tõsiselt asjaosaliste õigusi. Seetõttu pole ka võimalik alustada kriminaalmenetlust pelgalt selleks, et kriminaalmenetluse vahendeid kasutada kuriteotunnuste otsimiseks.
Eile ütles rahandusminister Martin Helme riigikogu kõnepuldis, et kui ta oleks tahtnud, poleks ta pidanud mingit konkurssi korraldama.
Helme selgitas seda nii: "Mul oleks olnud võimalik, kui ma oleksin tahtnud, kohe Louis Freeh'ga teha lepingut, nagu väidetakse, siis mul ei oleks olnud mingit vajadust, mitte mingit vajadust mingisuguseid keerulisi skeeme pidi tekitada libahanget või mingit mingit muljet sellest, et on mingi pseudohange, mille tagajärjel on ette soovitud tulemus, seda ei olnud vaja. See paragrahv, mille alusel me tegime hanke, oleks võimaldanud otse minna nende juurde ja öelda, et me tahame teid, mis on teie hind. Nii ongi."
Rahandusministeeriumi korraldatud hanke ajajoon:
Tänavu 20. aprillil saatis rahandusministeerium Eesti saatkonnale Washingtonis infopäringu kolme advokaadibüroo osas. Saatkond edastas oma vastuse 11. mail. "Toimunud suhtluse põhjal jäi saatkonnale mulje, et teised riigiasutused on kõigi kolmega juba ka varasemalt ühenduses olnud. Kaks bürood - Cleary Gottlieb Steen & Hamilton LLP ja White & Case LLP - pidasid tarvilikuks märkida, et nimetatud varasema ühendusesoleku käigus on nad eesti osapooltele selgitanud oma võimalikke huvide konflikte," edastas saatkond rahandusministrile, kantslerile, välisministeeriumile ja teistele adresseeritud vastuses.
Rahandusministeeriumil oli info, et kolmest büroost kahel ei oleks võimalik konkursil osaleda. 8. juunil ehk umbes kuu pärast saatkonna edastatud infot edastas rahandusministri nõunik Kersti Kracht pakkumuskutse kõigile kolmele büroole.
Esmaspäeval kinnitas Martin Helme riigikogu erikomisjonide istungil, et Eesti päritolu Londoni investeerimispankur Ragnar Meitern vahendas rahandusministeeriumile Louis Freeh’d ja tema bürood FSS. Meitern esindas protsessis sisuliselt rahandusministeeriumi. Helme selgitas eile, et Meitern tegi seda tasuta ning nii, nagu on taoliseid vahendamisi teinud ka eelmistele Eesti valitsustele.
17. juunil esitas oma pakkumuse rahandusministeeriumile Freeh' büroo. Seal oli Meitern nimetatud juba FSS-i meeskonnaliikmena ning kontaktisikuna. Lisati ka Meiterni CV. Seega oli ta protsessis ühteaegu nii riigipoolne esindaja, isegi kui mitteametlikult, ning pakkuja meeskonnaliige.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja selgitas 24. juulil teostatud hanget järgnevalt: "Leping sõlmiti vastavuses Eesti riigihangete seadusele. Lepingu sõlmimisel arvestati riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid riigihangete seaduse § 3 järgi, millega tagatakse konkurents, võimalike pakkujate võrdne kohtlemine ja raha säästlik ja kokkuhoidlik kasutamine. Kuna riigihangete seaduse § 11 lg 1 p 11 lubab erandit õigusteenuse tellimiseks riigi esindamisel teises riigis ja sellega seotud õigusnõustamist, ei viidud läbi riigihangete seaduse 2. peatükis sätestatud menetlust."
Samas vastuses kinnitas rahandusministeerium, et ettepanek pakkumuse esitamiseks tehti "kolmele potentsiaalsele teenusepakkujale kelle pädevus ja kvalifikatsioon on eeldatavalt piisavad lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning kontrolliti pakkujate vastavust pakkumuskutses seatud tingimustele. Potentsiaalsel teenuseosutajal ei tohtinud olla huvide konflikti Eesti riigi esindamisel ja lepinguliste kohustuste täitmisel, mida pakkujad pidid kinnitama pakkumuse esitamisel."
