Armeenia kuulutas värskete kokkupõrgete tõttu Aserbaidžaaniga välja sõjaseisukorra ja täieliku mobilisatsiooni
Armeenia kuulutas täna pärast Mägi-Karabahhi piirkonnas aset leidnud kokkupõrkeid Aserbaidžaaniga välja sõjaseisukorra ja täieliku sõjalise mobilisatsiooni, ütles peaminister Nikol Pašinjan.
Aserbaidžaani parlament otsustas täna õhtul samuti mõnedes riigi piirkondades välja kuulutada sõjaseisukorra, kuigi armee teatas pärastlõunal, et riigil ei ole Mägi-Karabahhi konflikti tõttu vaja täielikku sõjalist mobilisatsiooni välja kuulutada, sest see on selletagi piisavalt võimekas, vahendab Reuters.
Täna pärastlõunal kuulutas sundmobilisatsiooni välja ka tunnustamata Mägi-Karabahhi Vabariik, mis on etniliste armeenlaste kontrolli all olev ametlikult Aserbaidžaani koosseisu kuuluv piirkond.
Olukord Armeenia ja Aserbaidžaani piiril läks ööl vastu tänast taas pingeliseks, kui Jerevan teatas, et Aserbaidžaani väed tulistasid vaidlusalust Mägi-Karabahhi piirkonda, samal ajal kui Bakuu süüdistas Armeenia vägesid Aserbaidžaani sõjaväe- ja tsiviilpositsioonide ründamises. Ohvritest on teatatud mõlemal pool piiri.
Kuna kohapeal sisuliselt puuduvad sõltumatud vaatlejad või organisatsioonid, mis võiksid eri poolte väiteid kontrollida, siis pole täie kindlusega võimalik öelda, kes konflikti ülespuhumise sedapuhku algatas.
Armeenia kaitseministeeriumi väitel hävitasid selle väed hommikul kolm Aserbaidžaani tanki ning tulistasid alla kaks Aserbaidžaani kopterit ja kolm mehitamata õhusõidukit vastusena tsiviilobjektide, sealhulgas piirkondliku pealinna Stepanakerti pommitamisele. Mägi-Karabahhi Vabariik teatas omalt poolt veel nelja Aserbaidžaani helikopteri, 15 drooni ja 10 tanki hävitamisest.
Armeenia valitsusjuht Pašinjan hoiatas juba täna hommikul tehtud avalduses aserite sissetungi ja täiemahulise sõja eest ning kutsus rahvast seisma vankumatult oma armee seljataga.
Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijevi vanemnõunik Hikmet Hajijev süüdistas seevastu Armeenia vägesid "tahtlike ja sihipäraste" rünnakute korraldamises. Tema sõnul langes Armeenia rünnaku alla ka tsiviilpopulatsioon. Armeenia-poolse "intensiivse pommitamise tagajärjel" hukkus mitu tsiviilisikut, teatas Bakuu.
Aserbaidžaani kaitseministeeriumi avalduses märgiti, et riik on võtnud tarvitusele vastumeetmed, käivitades kogu rindejoonel vastupealetungi, et summutada Armeenia relvajõudude lahingutegevus ja tagada tsiviilelanike turvalisus.
Aserbaidžaani toetav Türgi nõudis pühapäeval Armeenialt, et see lõpetaks viivitamatult vaenulikkuse Aserbaidžaani suhtes, süüdistades Jerevani piirkonna rahu ohustamises.
"Armeenia vaenulik hoiak on Kaukaasia rahu ja stabiilsuse suurim takistus. Viimane peab viivitamatult loobuma vaenutegevusest, mis piirkonnas probleeme külvab," ütles Türgi kaitseminister Hulusi Akar pühapäeval, lubades, et Ankara toetab Bakuud kõigi oma ressurssidega.
Prantsusmaa ja Armeeniat toetav Venemaa kutsusid vaenupooli üles dialoogile.
Reinsalu: Mägi-Karabahhi konflikt peab leidma rahumeelse lahenduse
Välisminister Urmas Reinsalu tunnistas täna pärastlõunal, et olukord Mägi-Karabahhi regioonis on ülimalt murettekitav, ning teatas, et suhtleb Armeenia ja Aserbaidžaani välisministritega, rõhutamaks konflikti rahumeelse lahendamise olulisust.
„Kutsun osapooli üles sõjategevus viivitamatult peatama ja võtma kasutusele kõik meetmed, et vältida olukorra edasist eskaleerumist. Vägivalla kasutamine erimeelsuste lahendamiseks on taunitav,“ ütles välisminister Reinsalu. „Tähtis on, et pooled lõpetaksid viivitamatult vaenutegevuse ja asuksid erimeelsusi rahumeelselt lahendama. ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena algatab Eesti konsultatsioonid Mägi-Karabahhi sündmuste tõstatamiseks ÜRO Julgeolekunõukogus.“
„Eesti jaoks on oluline, et riikidevahelised erimeelsused lahendatakse ilma sõjalise sekkumiseta. Seisame selle eest, et julgeolekuküsimustes järgitaks reeglitel põhinevat maailmakorda. Rahvusvahelisest õigusest lähtudes saavad riigid eksisteerida koos rahumeelselt,“ sõnas välisminister Reinsalu. „Tegemist on äärmiselt tõsise olukorraga, millel on suur mõju rahule ja julgeolekule kogu regioonis.“
Aastakümnete pikkune konflikt
Mägi-Karabahh on armeenlaste enamusega enklaav Aserbaidžaani alal, mida rahvusvaheliselt juriidiliselt ka nii käsitletakse. Nõukogude ajal oli see autonoomne oblast Aserbaidžaani liiduvabariigi koosseisus. 1988. aastast käivitus seal liikumine Armeeniaga liitumiseks, mille järel kuulutati välja iseseisvus.
See viis aga armeenlaste ja aserite vahelise vägivalla puhkemiseni ning konflikt laienes riikidevaheliseks sõjaks. Selle kõige kibedam periood oli 1992.–1993. aastal, pärast mida saavutas Armeenia võimu mitte üksnes Mägi-Karabahhi üle, vaid ka Aserbaidžaani ala üle, mis jäi Armeenia ja endise enklaavi vahele.
1994. aasta mais sõlmiti OSCE ja Venemaa eestvõttel relvarahu. Plaani järgi oleks Mägi-Karabahh pidanud saama Aserbaidžaani autonoomseks osaks, samuti pidanuks Armeenia tagasi tõmbuma okupeeritud Aserbaidžaani alalt. Toona lubatut ei ole Jerevan aga otsustatud tänaseni täita.
Pärast 1994. aastal sõlmitud vaherahu pole suurt sõda vallandunud, küll on toimunud väiksemas ja suuremas mahus tulevahetusi. Vahemikus 2008–2016 hukkus igal aastal vähemalt 15 sõdurit. Peale snaipri- ja suurtükitule, mis aeg-ajalt üle piiri vihiseb, lasi Aserbaidžaani sõjavägi 2014. aastal alla Armeenia ründehelikopteri, mis aseri võimude sõnul ründas nende positsioone.
Kõige teravamaks muutus olukord 2016. aastal, kui neli päeva kestnud lahingud nõudsid mitusada inimelu. Toonane konflikt vaibus pärast Moskvas allkirjastatud vaherahu, kuid nii Armeeniale kui ka Aserbaidžaanile sobivat jätkusuutlikku lahendust ei ole Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Minski grupp suutnud leida. Minski grupp loodi 1992. aastal, et Mägi-Karabahhi küsimuses jõuda läbirääkimiste teel rahumeelse lahenduseni.
