ERISAADE | "Kui Estonia põrkas kokku Rootsi allveelaevaga ja seda on soovitud varjata, ei suuda Eestist juhitud uurimine seda tuvastada"

Aastatel 2005-2009 valitsuse Estonia huku uurimiskomisjoni juhtinud Margus Kurm ei pelga täna avaldatud dokumentaalfilmis ilmunud avastuste taustal viskamast õhku oletust, et laeva uputas kokkupõrge Rootsi allveelaevaga, ent tõdeb, et just samal põhjusel ei pruugi uus uurimine seda kunagi tuvastada.

"Kui asi oli nii, nagu ma täna olen oletuslikult öelnud, siis kindlasti mitte," vastas Kurm saates küsimusele, kas usub, et 26 aastat pärast laevahukku on Jüri Ratase poolt välja lubatud uus uurimine võimeline jõudma tõeni.

"Kui Estonia põrkas kokku Rootsi allveelaevaga ja seda on soovitud 26 aastat varjata, siis Eestist juhitud uurimine ei ole võimeline seda tuvastama. Meie ei saa panna Rootsi kaitseväelasi ja luureametnikke rääkima, see on päevselge. Küll aga on võimalik tehnilisest aspektist see asi selgeks teha - äkki seal on veel vigastusi, kuidas täpselt vesi liikus ja nii edasi. Sellised asjad on võimalik selgeks teha. Aga õnnetuse tegelik põhjus, see sõltub täielikult Rootsi ametivõimudest."

Kurm räägib värske dokumentaalfilmi avastustest kire ja veendumusega, mis omane laevahuku põhjuseid süvitsi uurinud prokurörile, kes tunneb, et tema ja avalikkuse eest on aastate jooksul olulisi andmeid varjanud. Dokumentaalfilmi vaadanud ning teemat kajastav Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanik Tuuli Jõesaar viskab erisaates siiski õhku ka filmis esitatud pildi suhtes skeptilisemaid hinnanguid.

"Kas see film muudab kõike? See on küsitav, sest Henrik Evertsson on seda filmi teinud väga selge suunaga. Tema allikavalik on väga valitud. Ja on näha, mis suunas ta tahab minna. Tema teooria on kogu aeg olnud see, et on varjatud, on valetatud, ja ta rihib selle poole, et see auk peab andma mingisuguse teisese vastuse. See kindlasti on väga suur avastus, see on selge," arutles Jõesaar.

"Aga teooria, mille tegelikult sarjas kinnitab Trondheimi ülikooli meretehnoloogia professor Jørgen Amdahl, on siis see, et selle augu parempardas tekitas mingi kokkupõrge. Ja professor Amdahli arvutuste põhjal saab öelda ainult seda, et see objekt, juhul, kui see oli liikuv, pidi kaaluma üle 1000 tonni, aga see võis olla ka pinnases olev kivi. Professor ei söanda sellest minna kaugemale. Mis minu jaoks on murettekitav, et kuigi Henrik Evertsson on oma töös olnud üldiselt väga põhjalik, ja on näha, et ta ei ole kannatanud ei raha ega ajapuuduse alla, peatub ta väga järsult augu leidmise järel."

Kuula saadet:

Parvlaev Estonia hukkus 28. septembril 1994. aastal, õnnetuses hukkus 852 inimest. Laevahuku uurimise rahvusvahelise komisjoni lõpparuande kohaselt õnnetuse põhjuse ametlik versioon olnud seni tormis lahti rebenenud vöörivisiir, mille kaudu pääses vesi autotekile ja ujutas selle üle. Värskelt avaldatud Discovery dokumentaalfilmis näidatakse aga esmakordselt tõestust merepõhjas asuva laeva parempoolses küljes asuvast august, mis on jõulisemalt kui ükski varasem avastus ametliku versiooni kahtluse alla seadnud.

Peaminister Jüri Ratas teatas täna, et seoses ilmnenud infoga tuleb läbi viia uus veealune uurimine.