"Üllar Kaljumäe paistis kandideerijate hulgas silma pikaajalise juhtimiskogemuse ning kindla nägemusega riigikohtu eesmärkidest ja nende saavutamise võimalustest," ütles Kõve.

Kaljumäe sõnul võiks riigikohus lisaks oma põhiülesande täitmisele ehk õigusemõistmisele olla kaasaegse riigiasutuse võrdkuju. "Kavatsen tegutseda selle nimel, et viie aasta pärast oleks riigikohus asutus, mille töökorralduslikke lahendusi järgivad paljud teised," sõnas ta.

Kaljumäe lõpetas 1988. aastal Tartu Ülikoolis arstiõppe ja läbis seejärel internatuuri ning aspirantuuri Tartu ülikoolis ja Kuopio ülikoolis. 2004. aastal omandas ta Tallinna ülikoolis magistrikraadi riigiteadustes ning täiendas end aastail 2008–2010 Tartu ülikoolis strateegilise juhtimise alal.

Aastatel 1995–1998 töötas Kaljumäe Tartu ülikooli kliinikumi kantslerina, 1998–1999 sotsiaalministeeriumi asekantslerina, seejärel 2000–2009 esmalt tervisekaitseinspektsiooni peadirektori asetäitjana ja tervishoiuameti direktorina ning pärast asutuste liitmist 2009. aastast terviseameti peadirektori asetäitjana.

2017. aastast on Kaljumäe maailma terviseorganisatsiooni (WHO) konsultandina aidanud kaasa tervisevaldkonna edenemisele paljudes riikides ning 2018. aastast on ta töötanud rahandusministeeriumi nõunikuna. Selles ametis on ta osalenud riigieelarve planeerimise, finantsjuhtimise ja aruandluse põhimõtete väljatöötamisel.

Riigikohtu direktori ülesanne on juhtida õigusemõistmist toetavate struktuuride tööd ja asutuse eelarvet. Tänavu suvel võttis riigikogu vastu kohtute seaduse muudatuse, millega sätestati sellele ametikohale viieaastane tähtaeg. Augustis korraldati avalik konkurss, kus osales 16 inimest. Konkursikomisjoni üksmeelse otsusega tegi riigikohtu esimees ettepaneku asuda direktori ametisse Kaljumäele. Alates 2002. aastast direktori ametis olnud Kerdi Raud ei kandideerinud ja tema ametiaeg lõpeb 31. detsembril.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena