EESTI ELANIKE KÜSITLUS | Eestlaste arvates võitis Valgevene valimised Tsihhanovskaja, venelaste meelest Lukašenka

Vene Delfi tellitud avaliku arvamuse uuring näitab suurt lõhet, kuidas eestlased ja vene keelt kõnelevad inimesed Valgevene presidendivalimiste tulemusi hindavad.

Valgevenes toimuvad juba teist kuud laiaulatuslikud protestid, sest inimesed ei usu sugugi, et riiki de facto juhtiv Aljaksandr Lukašenka ka tegelikult ca 80% toetusega uueks ametiajaks oma kohale tagasi valiti.

Rahulolematud valgevenelased kahtlustavad laiaulatuslikke võltsinguid ning usuvad, et pigem võitis valimised opositsiooni ühiskandidaat Svjatlana Tsihhanovskaja.

Valgevene rahvaga on nõus ka Balti riigid ja Poola, kes on kuulutanud Lukašenka võimu usurpeerijaks, sest ei tunnusta tema valimisvõitu. Praeguseks on Eesti, Läti ja Leedu kehtestanud Lukašenka režiimi vastu sellega seoses ka ulatusliku sanktsiooninimekirja.

Vene Delfi otsustas uurida esindusliku valimiga küsitluse abil, kuidas Eesti elanikkond arvab, kes võitis tegelikult Valgevene presidendivalimised 9. augustil. 7.-17, septembrini küsitles seega Turu-uuringute AS rohkem kui tuhandet Eesti elanikku, nende seas ka ca 300 vene keelt kõnelevat inimest. Tulemused on mõtlemapanevad.

Peamiselt Eesti keelt kasutavate inimeste nägemuses oli selgeks võitjaks pigem Tsihhanovskaja – tema võitu uskus 41% eestlastest. Lukašenka võitu uskus vaid 14% eesti keeles suhtlejatest.

Vene keelt kõnelejate nägemus Valgevene valimistulemustest on aga risti vastupidine. Lukašenkat nimetas neist võitjaks 45% vastanutest, Tsihhanovsjajat pidas tegelikuks peale jääjaks vaid 16%.

Tsihhanovskajat peavad Valgevene valijate võitjaks ülekaalukalt kõigi Eesti piirkondade elanikud, välja arvatud ida-virumaalased. Viimaste seas usub 41%, et tegelik võitja oli ikkagi 26 aastat võimul olnud Lukašenka ja Tsihhanovskajat nimetab võitjaks vaid 13% vastanutest.

Märkimisväärne on Valgevene presidendivalimiste tulemusi puudutava küsimuse juures see, et 44% inimestest ei osanud sellele vastata. Valgevene kinnist ühiskonda arvestades võib ollagi raske inimestel informatsiooni hankida, kuid teisest küljest näitab vastamata jätjate hulk ehk ka seda, et riik on pikki aastaid olnud Eestis suhteliselt nähtamatu ja ka mitu kuud kestnud protestid pole tegelikult paljude Eesti elanikeni veel Valgevenes kerkinud küsimusi veel viinud.