Eesti, kes PISA tulemuste kohaselt kuulub parima haridusega riikide hulka, paistab analüüsi tulemuste põhjal silma ka võrdsete tingimuste loomisega, teatas haridusministeerium.
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul osutavad stabiilselt suurepäraselt tulemused PISA uuringus sellele, et oleme haridussüsteemis järjepidevalt õigeid otsuseid teinud. "Meie noortel on suurepärased valdkondlikud teadmised ja eluks vajalikud oskused, kuid tähelepanuväärne on ka see, et Eesti hariduskorraldus aitab tasandada õppimist takistavate tegurite negatiivset mõju. Mul on väga hea meel, et rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et Eestis saab väga head haridust omandada sõltumata sellest, kus sa elad või milline on sinu pere taust," sõnas minister.
"Loomulikult ei tähenda see seda, et saame loorberitele puhkama jääda. Jätkuvalt peame tähelepanu pöörama siseriikliku ebavõrdsuse ilmnemisele, seisma hea selle eest, et meil oleks väga heade õpetajate järelkasv ja pingutama veelgi enam, et õppekvaliteet üha kasvaks," lisas ta.
Võrdsed võimalused
Täna avalikustatud analüüs kinnitab, et Eestis on loodud võrdsed võimalused põhihariduse omandamiseks. Eestis on alusharidus kättesaadav enamikele lastele. 15-aastastest, kes 2018. aastal PISA taustaküsimustiku täites vastas lasteaias käimise kohta, kinnitas 95%, et on alushariduses osalenud. Alusharidus avaldab positiivset mõju õpilase õpitulemustele ja edasistele õpingutele ning on eriti oluline just kehvema koduse sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste jaoks. Alushariduse kättesaadavus on võrdse haridussüsteemi üks nurgakividest.
Eestis esineb vähe kihistumist ka üldhariduse tasandil. Enamik Eesti õpilastest läheb kooli seitsmeaastaselt. 96% uuringus osalenud õpilastest õpib munitsipaalkoolides. Eestis õpetatakse ühtse riikliku õppekava põhjal koostatud koolide õppekavade alusel. Mida hiljem jaotatakse õpilasi erinevate õppekavade järgi, seda parem on õpilaste PISA testide tulemused. Eestis saavad õpilased eelkõige tugeva põhihariduse ning alles siis toimub jagunemine kutse- või gümnaasiumihariduse õppekavade vahel.
Eestis õpivad erinevate võimetega õpilased koos - õpilasi jaotatakse võimekuse järgi vähe, eelkõige klassisiseselt ning üksikutes ainetes. See avaldab õpitulemustele positiivsemat mõju, kui õpilaste grupeerimine võimete järgi tasemeklassidesse või klassi jaotamine rühmadesse kõikides ainetes.
Väljakutse on õpetajate puudus
Haridusvaldkonna ressursside jaotamine toimub Eestis uuringu kohaselt võrdselt, aga õiglaselt, mis tähendab, et neid jaotatakse küll võrdselt, kuid võetakse arvesse ka vajadusi - õpilased või piirkonnad, mis vajavad rohkem tuge ja tähelepanu, saavad ka rohkem ressursse.
Eesti haridussüsteemi iseloomustab hariduse omandamiseks vajalike õppematerjalide (õpikud, arvutid jne) võrdne jaotus. Siiski ilmnes, et paljud koolijuhid tajuvad õpetajate puuduse probleemi ning üheks Eesti haridussüsteemi väljakutseks on õpetajate järelkasvu tagamine.
