Tantsutrennis mängib muusika? Edaspidi võidakse selle eest tantsukoolidelt raha küsida
Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur ütles, et lisaks tagasiulatuvalt välja mõistetud tasudele ja viivistele on kohtuotsuses eraldi välja toodud nõue, et JJ-Street tantsukool on edaspidi kohustatud hoiduma fonogrammide kasutamisest Eesti Esitajate Liidu nõusolekuta ja tasu maksmiseta.
Alates 2016. aastast toimunud kohtuvaidlus jõudis eelmise aasta lõpul riigikohtu lahendini, millega osaliselt rahuldati EEL-i kassatsioonikaebus ja asi saadeti ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks.
Nüüd, 29. septembril 2020 avaldatud otsuse kohaselt leidis ringkonnakohus, et Eesti Esitajate Liit on kohtumenetluse käigus piisava elulise veenvusega tõendanud, et 2014 kuni 2016 kasutati JJ-Street treeningtundides vähemalt osaliselt fonogramme ning sellega kaasnev kohustus, maksta tasu teose esitajatele ja fonogrammitootjatele, oli jäetud täitmata.
“Sisuliselt seisnes vaidlus selles, et JJ-Street küll kasutas treeningute läbiviimisel muusikat, aga nad olid seisukohal, et nemad muusika kasutamise eest tasu maksma ei pea,” selgitas Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur.
JJ-Street seisukoht, et nad treeningutel üldse fonogramme ei kasuta, kuigi avalikel esinemistel seda teevad, ei tundunud kohtule usutav.
Autoriõiguse seadusega on sätestatud haridusasutustele erandid, mille nõuetekohasel järgimisel on õigus muusikat kasutada ilma loata ja tasu maksmiseta. “Pikalt kestnud vaidlus on lõpule lähemale jõudnud ja kohtuotsusest tuleneb, et nn. vaba kasutuse sätetele tuginedes, ilma neid tegelikult järgimata ja tõendamata, ei saa sporditreeningute ja tantsutrennide läbiviimisel muusikat tasuta kasutada,” lausus Ambur. “Lihtsalt koolitusloa omamine ei vabasta mitte kedagi autoriõiguse seaduses toodud kohustuste järgimisest.”
Pooltel on õigus otsus 30 päeva jooksul kassatsiooni korras edasi kaevata.
Eesti Esitajate Liit on loomeinimeste esindusorganisatsioon, kuhu kuulub üle 1500 muusiku ja esitaja. Lisaks esindab Eesti Esitajate Liit Eesti Vabariigis rohkem kui 350 000 välismaist esitajat. Esindusorganisatsiooni roll on kaitsta oma liikmete õigusi autoriõiguse seaduse alusel. Eesti Esitajate Liit kaitseb ning teostab esitajate õigusi, muu hulgas kohtus ja muudes institutsioonides.