Armeenia ja Aserbaidžaani vägede konflikt muutub üha tulisemaks: raketitule alla jäi mitu suurlinna, ohvrite arv tõusu teel
Tunnustamata Mägi-Karabahhi võimud teatasid, et nemad pommitasid Ganjas asuvat Aserbaidžaani sõjaväe lennuvälja pärast seda, kui viimaste väed avasid tule Stepanakerti linna pihta, mis jäi seetõttu ka elektrita, vahendab BBC.
Ohvreid, sh tsiviilisikute seas on väidetavalt juba üle saja, ent nende täpne arv ei ole teada, sest kohapeal sisuliselt puuduvad sõltumatud vaatlejad, kes võiksid eri poolte väiteid kontrollida.
Aserbaidžaani sõjaväe teatel on nende väed alates pühapäevast taas enda kontrolli alla võtnud seitse küla, samal ajal kui Mägi-Karabahhi teatel on hoopis nemad oma positsioone rindejoonel "parandanud".
Aserbaidžaani kaitseministeerium teatas pühapäeval lühikeses avalduses, et Armeenia väed pommitasid Mägi-Karabahhist põhja pool asuvat Lääne-Aserbaidžaani linna Ganjat. Kaitseminister Zakir Hasanov ütles hiljem, et see oli "selgelt provokatiivne" samm, mis konflikti laiendas.
Mägi-Karabahhi võimud teatasid aga pühapäeval, et Ganja sõjaväe lennujaam, mida Aserbaidžaani väed kasutasid Armeenia tsiviilisikute ründamiseks, hävitati nendepoolse rünnaku käigus vastusena varasemale Stepanakerti pommitamisele.
Tunnustamata vabariigi president Araik Harutjunjan teatas pühapäeval, et seoses Stepanakerti ründamisega on neil nüüd õigus pidada ka Aserbaidžaani suurlinnades asuvaid sõjaväerajatisi "seaduspärasteks sihtmärkideks".
Armeenia teatas sel nädalal, et on "valmis suhtlema" Prantsusmaa, Venemaa ja USA vahendajatega, et proovida relvarahus kokku leppida. Aserbaidžaan, mida toetab avalikult Türgi, on nõudnud Armeenia vägede väljaviimist Mägi-Karabahhist ja sellega piirnevatelt aladelt, mis on etniliste armeenlaste kontrolli all.
Mägi-Karabahh on armeenlaste enamusega (95%) enklaav Aserbaidžaanis, mida rahvusvaheliselt juriidiliselt ka nii käsitletakse. Nõukogude Liidu ajal oli see autonoomne oblast Aserbaidžaani liiduvabariigi koosseisus. 1988. aastast käivitus seal liikumine Armeeniaga liitumiseks, mille järel kuulutati välja iseseisvus, mis viis armeenlaste ja aserite vahelise vägivalla puhkemiseni ning konflikti laienemiseni veriseks riikidevaheliseks sõjaks.
1994. aasta mais sõlmiti OSCE ja Venemaa eestvõttel relvarahu, mille kohaselt oleks Mägi-Karabahh pidanud saama Aserbaidžaani autonoomseks osaks, samuti pidanuks Armeenia tagasi tõmbuma okupeeritud Aserbaidžaani aladelt. Toona lubatut ei ole Jerevan aga otsustatud aastakümnete jooksul täita, mistõttu vindub konflikt tänaseni.
