Milline on parim süsteem, et Eesti kõrgharidus saaks paineteta jätkata? Saates arutavad kõrghariduse elujõu üle Delfi ja Ärilehe ajakirjanikud Greete Palgi ja Siiri Liiva. Ühe variandina pakub Palgi välja sarnase süsteemi Inglismaa ülikoolidele, kus õppekoht tuleb tasuda tudengil, kuid seda riigi poolt käendatud laenuga, mis tuleb tasuda alles pärast adekvaatse palgaga töökoha saamist.

1x
1x
  • 0.25
  • 0.5
  • 0.75
  • 1
  • 1.25
  • 1.5
  • 2
00:00

Täielik üleminek tasulisele kõrgharidusele tähendaks aga Palgi hinnangul seda, et vaesed jääksid vaesemaks. "Kui inimene tuleb kehva majandusliku taustaga perest, siis eeldada, et ta aastas leiab selle 2500 kuni 5000 eurot pluss siis veel elamiskulud, mis on iga kuu vähemalt kakssada eurot tudengi jaoks, siis ta ei saa samal ajal õppida ja töötada sellises mahus, et teenida seda [õppimiseks kuluvat] raha," sõnab ta.

Kuigi 2013. aastal muudetud vana kõrghariduse süsteemi, kus olid nii tasuta kui ka tasulised kohad, on kritiseeritud, oli see Liiva sõnul siiski tunduvalt parem, kui praegune tasuta kõrgharidus. "Mina ei näinud, et meie õppekvaliteet oleks kuidagi kannatanud selle all, et tasulistel kohtadel ja tasuta kohtadel olevad tudengid koos õppisid," ütleb ta.

Saates arutatakse veel välistudengitest, tudengite töökohtadest ja õppelaenust, kõrghariduse kvaliteedist ning eestikeelsest teadusest.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena