VIDEO ja FOTOD | Kõrgõzstanis tungisid meeleavaldajad parlamendihoonesse ja vabastasid vangistusest endise presidendi

Kõrgõzstani pealinnas Biškekis puhkesid pärast pühapäeval toimunud parlamendivalimisi rahutused. Ööl vastu tänast tungiti parlamendi ja julgeolekuteenistuse hoonetesse ning vabastati vahi alt endine president.

Tuhanded inimesed tulid tänavatele pärast seda, kui valimiste võitjaks kuulutati kaks võimuerakonda, millest üks on lähedane president Sooronbai Žeenbekovile, vahendab Reuters.

Meeleavaldajad nõudsid valimistulemuste tühistamist ja keskvalimiskomisjon teatas, et kaalub seda nõudmist, vahendas portaal 24.kg.

Vene uudisteagentuur RIA Novosti tsiteeris Žeenbekovi pressiesindajat, kes ütles, et ka president ei välista valimistulemuste tühistamist.

Politsei ajas meeleavaldajad esmaspäeva õhtul laiali, aga nad naasid pealinna Biškeki keskväljakule ja tungisid hoonesse, kus on nii presidendi ametiruumid kui ka parlament.

Kohalike seas Valge Majana tuntud hoone süttis öösel korraks ka põlema, aga kustutati kiiresti.

Seejärel tungisid meeleavaldajad Riikliku Rahvusliku Julgeoleku Komitee (UKMK) hoonesse ja vabastasid Kõrgõzstani endise presidendi Almazbek Atambajevi, kes mõisteti sel aastal korruptsiooni eest pikaks ajaks vangi.

Täna hommikul teatas Interfax, et samuti öösel vangistusest vabastatud endise parlamendiliikme Sadõr Žaparovi toetajad hõivasid ka valitsuse hoone, mille töötajad mingit vastupanu ei osutanud.

Žeenbekov ütles eile õhtul, et kohtub täna kõigi valimistest osa võtnud erakondade juhtidega.

Täna teatas Žeenbekov, et öösel toimus ebaseaduslik võimuhaaramiskatse.

„Möödunud ööl püüdsid mõned poliitilised jõud ebaseaduslikult riigivõimu haarata. Kasutades valimistulemusi ettekäändena rikkusid nad ühiskondlikku korda,” öeldakse presidendi avalduses.

Žeenbekovi sõnul andis ta jõustruktuuridele korralduse mitte tuld avada. „Nad (meeleavaldajad – toim) ei kuuletunud korrakaitsjatele, peksid meedikuid ja tekitasid kahjustusi hoonetele. Ma andsin jõuorganitele käsu mitte tuld avada ega verd valada, et mitte seada ohtu ühegi kodaniku elu,” teatas Žeenbekov.

Presidendi sõnul on rahu riigis ja ühiskonna stabiilsus hinnalisem igast parlamendiliikme mandaadist. Ta kutsus meeleavaldajate juhte dialoogile.

„Ma tegin keskvalimiskomisjonile ettepaneku uurida hoolikalt rikkumisi ja vajaduse korral valimistulemused tühistada. Ma kutsun poliitiliste parteide juhte oma poolehoidjaid rahustama ja nad nad kogunemiskohtadest minema viima. Kutsun kõiki oma kaasmaalasi säilitama rahu ja mitte alluma provokatsiooniliste jõudude üleskutsetele. Meie maa rahu ja ühiskonna julgeolek on kõige tähtsamad asjad. Ma kutsun kõiki jõude seadma meie maa saatuse kõrgemale poliitilistest ambitsioonidest ja naasma seaduslikule teele,” öeldakse Žeenbekovi avalduses.

Opositsioonilise rahvuslik-patriootliku erakonna Tšon Kazat (Suur Sõjaretk) esindaja Maksat Mamõtkanov teatas, et eesmärk on president Žeenbekovi kukutamine ja uue põhiseaduse vastuvõtmine.

Endise presidendi Atambajevi erakond Kõrgõzstani Sotsiaaldemokraatlik Partei teatas täna „kuritegeliku võimu kukutamisest” riigis.

„Kõrgõzstanis toimus tõeliselt ajalooline sündmus. Järjekordselt kukutas püüdluses õigluse ja vabaduse poole ühinenud kirgiisi rahvas kuritegeliku võimu. Rahvas näitas taas, et ei luba perekondlikul ja klannirežiimil kõiki võimuorganeid riigis usurpeerida,” öeldakse avalduses.

Opositsiooniorganisatsioonid nimetasid UKMK-le oma juhi ja oma peaprokuröri kohusetäitja ning määrasid Biškeki komandandi, kuigi pole teada, kui palju võimu tal on.

Hiljem tungiti ka Biškeki linnavalitsuse hoonesse ja määrati uus linnapea.

„Biškeki linnavalitsuse hõivas umbes 30 opositsiooniparteide toetajat. Mingeid nõudmisi ametis olevale võimule ei esitatud,” teatas linnapea Aziz Surakmatovi nõunik Gulja Almambetova.

Meeleavaldajad andsid välja pressiteate, milles öeldakse, et „rahvalinnapeaks” sai Žoošbek Kojenalijev.

RIA Novosti teatel sai rahutustes üks inimene surma ja 590 vigastada. Tervishoiuministeeriumi esindaja sõnul vajas 150 inimest haiglaravi.

Valimistulemuste järgi pääses parlamenti neli erakonda: valitsusmeelsed Birimdik (Ühtsus, 24,52%) ja Mekenim Kõrgõzsan (Kodumaa Kõrgõzstan, 23,89%) ning tsentristlik Kõrgõzstan (8,73%) ja tsentristlik Butun Kõrgõzstan (Ühtne Kõrgõzstan, 7,11%). Ülejäänud erakonnad ei ületanud valimiskünnist seitset protsenti.