Kui palgatõusu ei tule, hakkavad haridustöötajad tuleva aasta alguses streikima
Haridustöötajate liidu (EHL) juht Reemo Voltri nentis, et paraku on Eestis olnud tava, et õpetajad peavad palgatõusu saamiseks streigi korraldama.
Haridustöötajad pole rahul valitsuse kinnitatud riigieelarve strateegiaga, mille järgi külmutatakse õpetajate palk järgmiseks neljaks aastaks. Voltri ütles, et õpetajad ootavad tuleva aasta alguseni ja kui sel ajal minnakse senise plaaniga edasi, tuleb juba siis hakata streikima.
"Meie soov ei ole jõulisi samme kasutada. Kui valitsus jääb aga endale kindlaks, et üritada Eesti haridust põhja lasta, siis me ei lase seda teha," sõnas ta.
Voltri selgitas, et haridustöötajatele on oluline just pikem vaade, sest arusaadavalt ei oota nad palgatõusu järgmisel aastal, kui tuleb veel tegeleda koroonakriisi mõjudega. "Loodame, et see valitsus suudab näha pikemat perspektiivi. Kui vaadata Eesti õpetajate streigimustrit, siis on paraku olnud tava, et umbes iga kümne aasta tagant on olnud streik, et lubatud palgatõus välja küsida," ütles Voltri.
2003. aasta detsembris pidasid õpetajad ühepäevase streigi, mille tulemusena tõsteti nende töötasu 12 protsenti. Üheksa aastat hiljem toimus märtsis kolmepäevane streik, milles osalejad esitasid oma ettepanekud töötasude tõstmiseks valitsusele, riigikogule, haridusministeeriumile ja kohalikele omavalitsustele, kuid nõudmisi ei täidetud.
Reps: riigieelarve strateegia ei ole lõplik
Haridusminister Mailis Reps selgitas, et seekordne lühikese ajaga paika pandud riigieelarve strateegia ei ole lõplik. "Kuna praegu on majandusprognoos nii ennustamatu, siis me riigieelarve strateegiat suures osas ei teinudki, vaid ainult selles ulatuses, mis praeguseks tuli kokku panna. Kevadel, kui majandusprognoos on loodetavasti täpsem, läheme palgatõusu küsimusega edasi," sõnas ta.
Repsi sõnul jäävad kevadesse arutelud sisejulgeoleku, hariduse ja sotsiaalvaldkonna palgatõusude üle. "Kui ka siis on majanduses väga halb seis, tuleb teha poliitilisi otsuseid. Praegu oleme äraootaval seisukohal," ütles minister. Ta kinnitas, et haridustöötajate palgatõusu peavad oluliseks ka teised valitsusliikmed.
Riigieelarve strateegiasse said küll sisse kirjutatud kaitsekulude ja teadusrahastuse suurendamine. Reps selgitas, et need erandid tehti, et näidata, et kaitsekuludesse panustamise võimekus on olemas ja kinnitada teadlastele, et valitsus peab oma lubadusest kinni neid pikaajalisemalt toetada.
