Saksamaal algas kohtuprotsess tšetšeeni mõrva üle väidetavalt Moskva käsul ja Eestist pärit relvaga
55-aastane süüalune on seni juhtunu kohta vaikinud, aga Saksa prokuratuur on süüdistanud Venemaad mõrva tellimises, vahendab AFP.
Jultunud mõrv Saksamaa pealinna südames näis olevat viimne piisk karikasse liidukantsler Angela Merkeli jaoks, kes ütles mais, et mõrv katkestab usaldusliku koostöö Berliini ja Moskva vahel.
Kuigi Merkel on alati rõhutanud dialoogi avatuna hoidmise tähtsust Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, on ta viimastel kuudel oma retoorikat karmistanud. Sellele on kaasa aidanud ka Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mürgitamine. Navalnõid raviti Berliini Charité haiglas ja ta viibib endiselt Saksamaal.
Uuriv portaal Bellingcat on nimetanud süüalust Vadim Krassikoviks, kes kasvas üles Kasahstanis ja elas seejärel Siberis.
Krassikov sai Bellingcati teatel väljaõppe Venemaa Föderaalses Julgeolekuteenistuses (FSB) ja kuulus selle eliitüksusesse.
Mõned päevad enne mõrva Berliinis esines Krassikov turistina Pariisis, kus külastas vaatamisväärsusi, sealhulgas Eiffeli torni, ja reisis siis Varssavisse, kirjutas ajakiri Der Spiegel.
Krassikov tuuritas ka Poola pealinnas, enne kui kadus 22. augustil end hotellist välja registreerimata.
Päev hiljem sõitis süüalune Berliini Kleiner Tiergarteni pargis jalgrattaga ja lähenes ohvrile selja tagant. Ta tulistas summutiga püstolist Glock 26 Tornike K.-d külje pealt, teatas Saksa prokuratuur.
Pärast ohvri maha varisemist tulistas süüdistatav veel kaks lasku ohvrile pähe ja viimane suri kohapeal.
Süüdistatavat nähti viskamas kotti Spree jõkke ning politsei sukeldujad leidsid hiljem sealt Glocki, paruka ja jalgratta.
Süüalune vahistati. Der Spiegeli teatel leiti 25. augustil tema hotellitoast Varssavis mobiiltelefon ja lennupilet Moskvasse.
Putin nimetas kuriteo ohvrit „võitlejaks, väga julmaks ja veriseks”, kes võitles tšetšeeni separatistide ridades Vene vägede vastu ja osales pommirünnakutes Moskva metroos.
Saksa meedias Zelimhan Hangošviliks nimetatud ohver elas Gruusias üle kaks mõrvakatset. Pärast seda taotles ta Saksamaal varjupaika ja oli viimased aastad seal veetnud.
Eesti Päevahele andmetel pärineb mõrvarelv Glock Eestist. Loe täpsemalt:
„Mõrvarelva lugu. Vargus Tallinnas, Vene eriteenistused ja Berliinis tapetud tšetšeeni dissident”.