Seireuuringut juhtinud dr Ruth Kalda vastus terviseametile: Eestis siiski on koroonaviiruse varjatud levik
Varjatud levikuks nimetavad teadlased olukorda, kus inimesel on küll koroonaviiruse nakkus, kuid puuduvad silmatorkavad haigustunnused. Sellisel puhul ei tea nakatunu kontaktidest hoiduda ning võib enese teadmata viirust levitada.
Terviseameti juht Mari-Anne Härma ütles eile Delfile, et varjatult koroonaviirus Eestis ei levi. „Täna me näeme suurenenud varjatud leviku riski, aga mitte veel varjatud levikut,” ütles Härma. „Me näeme seda hetkel Tallinnas ja Ida-Virumaal, kus me soovitame kinnistes ruumides maske kanda.”
Kalda sõnul tuvastas Tartu ülikooli uuring siiski varjatud leviku. Paar päeva tagasi lõppenud uuringulaine käigus avastasid teadlased viis inimest, kes olid enesele teadmata koroonapositiivsed. Kokku testiti üle Eesti rohkem kui 2500 inimest.
„Me ikkagi leidsime, et levik on kolletest väljas,” ütles Kalda. Kalda sõnul polnud ükski viimases uuringus positiivseks testitud inimene seotud teadaolevate kolletega.
„Neil olid nii nõrgad sümptomid, et nad ei arvanud, et see midagi tähendab – näiteks kerge kurgukriipimine,” ütles Kalda. „Varjatuks saab levikut nimetada ka seetõttu, et inimesed ise poleks arsti poole pöördunud, nad ei teadnud.”
Uuring: nakatunuid on rohkem, kui terviseamet teab
Tartu ülikool hindas aktiivsete nakatunute arvu selle järgi Eestis 800-5200 peale. „Me andsime ka keskmise arvu, mis on 2300, aga seda me ei saa väita 100% täpsusega,” ütles Kalda.
Terviseametile jälgib Eestis tänahommikuse seisuga 660 aktiivset koroonahaiget, kes on COVID-19 diagnoosi saanud.
Kalda sõnul on kergete sümptomitega nakatunud teistele suur risk, kuna inimesed ei pruugi ettevaatusabinõudest kinni pidada ning võivad ringi liikudes teisigi nakatada.
Ida-Virumaa eakad terviseameti soovitusi ei järgi
Ida-Virumaa uuringulaine näitas, et maske kannavad piirkonnas vähesed. Kui üle-eestiliselt kannab maske ligi kolmandik inimestest, siis Ida-Virumaal oli see näitaja pea nullilähedane. Eriti tegi teadlasi murelikuks piirkonna 65+ vanusegrupp, kus maski kandmist tunnistasid väga vähesed.
Kalda sõnul väldivad inimesed Eestis teistega kontakti järjest vähem. „Kevadel ütlesid 70% inimestest, et väldivad igapäevaselt kontakte, nüüd on see 40% juures,” ütles Kalda.
Seegi näitaja oli Ida-Virumaal Eesti keskmisest madalamal – umbes viiendik idavirulastest ütles, et nad proovivad kontakte teiste inimestega vältida.
Uuringust saabus ka rõõmusõnumeid – need inimesed, kes positiivse diagnoosi olid juba saanud, vähendasid oma igapäevaseid kontakte. „Nad jäävad koju ega suhtle igapäevaselt enam teiste inimestega,” ütles Kalda. „Kui enne diagnoosi saamist oli igapäevaste kontaktide arv keskmiselt 40 päevas, siis pärast diagnoosi saamist langes see kuskil 1-2 inimese peale.”
Teadlased on valmis uuringuga jätkama
Tartu ülikooli teadlased tutvustasid tulemusi valitsusele ning ütlesid, et rahvarohketes kohtades ja ühistranspordis peaksid inimesed maski kandma. Lisaks sellele peaksid inimesed piirama lähikontaktide arvu.
Sel nädalal lõppenud uuringulaine oli projekti viimane. Kalda sõnul esitasid teadlased valitsuskomisjonile omapoolse nägemuse ja valmisolekuplaani seireuuringuga jätkamiseks.
Lähemalt saad uuringu kohta lugeda siit.