PEREARST VASTAB | Kuidas mõjutab koroonaviirus rasedust? Kuidas põevad viirust väikelapsed?
Perearst dr Ruth Kalda vastab Delfi lugejate küsimustele selle kohta, kuidas koroonaviirus mõjutab rasedust ja väikelapsi.
Koroonaviirus ja rasedus
Kuidas mõjutab koroonaviirus rasedaid naisi ja kas see võib olla ohtlik rasedusele ja hilisemale sünnitusele?
Andmeid selle kohta kogutakse ning teadmised uuenevad pidevalt. Hiljuti avaldati kokkuvõttev artikkel 77 erineva uuringu tulemustest. Sellest selgus, et kui lapseootel naisel on kaasuvad kroonilised haigused (eeskätt diabeet, kõrgvererõhktõbi, kõrgem vanus, ülekaalulisus), siis see soodustab koroonaviiruse raskemal kujul läbi põdemist.
Selle ülevaate alusel on koroonaviirust põdevatel rasedatel ka kõrgendatud risk haiglasse ja intensiivravisse sattumiseks ning enneaegseks sünnituseks. Autorid siiski rõhutasid, et erinevate uuringute tulemused on erinevad, see vähendab tulemuste usaldusväärsust. Kuna rasedatel naistel esines vähem tõsiseid sümptomeid ning mitmed sümptomid võivad kattuda raseduse enda sümptomitega nagu iiveldus, väsimus, hingeldus, ninakinnisus, siis soovitatakse rasedaid naisi hoolikalt testida ning tähelepanu pöörata ka kergetele sümptomitele. Üldiselt tuleks rasedaid naisi käsitleda kui riskigruppi.
Kuidas mõjutab see loodet, kui ema kannab koroonaviirust?
Nagu eelpool kirjutasin, võib esineda mõnevõrra kõrgem risk enneaegseks sünnituseks.
Vastsündinute nakatumine koroonaviirusesse on siiski harv ja veel harvem on võimalus, et haigus kulgeb nii raskelt, et laps vajab kunstlikku ventilatsiooni. Siiani on üsna vähe tõendust sellele, et viirus võiks emalt lootele kanduda üsasiseselt, enamasti on nakatumine ikkagi toimunud vahetult pärast sünnitust otsese kontakti ja piisknakkuse teel.
Kas koroonaviirusesse nakatumine võib raseduse I trimestril põhjustada katkemist või raseduse peetumist?
Raseduse esimese trimestri jooksul koroonaviirusesse haigestunute kohta on informatsiooni liiga vähe, et teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Rahvusvaheliste uuringute andmetel on esinenud ükskuid spontaanseid aborte või üsasisest loote surma, aga samas rõhutavad kõik uurijad, et andmeid on olulisteks järeldusteks veel liiga vähe ning need, mis on olemas, ei ole piisava kvaliteediga.
Kas see vastab tõele, et rasedad põevad antud viiruse läbi kergemini?
On tõesti leitud, et rasedatel võib olla asümptomaatilisi või kergeid juhtumeid enam kui teistel samaealistel naistel. Samas on rasedate hulgas ka neid, kes põevad haigust raskemini. Eeskätt on ohustatud krooniliste kaasuvate haigustega rasedad, tugevalt ülekaalulised ning ka raseda kõrgem vanus suurendab riski.
Kas mul on õigus keelduda haiglas koroonatestist, kui lähen sünnitama? Mida ütleb seadus?
Teil kindlasti on õigus keelduda testist. Samas, siis käsitletakse vastavalt haiglate infektsioonikontrolli reeglitele Teid kui võimalikku koroonahaiget.
Küsimus rasedate tervishoiu kohta. Minul kulus haigestumisest vereanalüüsile pääsemiseks ca 2,5 nädalat. Reedel haigestunud, pääsesin COVIDi testile alles järgmise nädala neljap. Saatekirja väljakirjutamisest esmaspäeval pidin testi kõnet ootama kolmapäevani, et saada testiaeg neljapäevaks. Vastused sain alles reedeks. Haigestumisest möödas nädal! Kedagi nagu ei huvitakski, mis haigestumine on, peaasi et ei ilmuks kuhugi kohale, kedagi ei nakataks. Loo kokkuvõtteks, vereanalüüsi sain alles 2,5 nädala pärast. Kas ongi käes olukord, kus kopsupõletikke ja muid haigusi ravitakse paratsetamooli ja teega, sest diagnoosi ei ole võimalik varem saada?
Tõepoolest on olnud vahepeal tõrkeid testimisele pääsemise ja analüüsi vastuse saamisega. See on olnud tingitud suurest testimisele suunatute arvust. Testimispunktides on oluline tagada infektsiooni leviku kontroll ja seetõttu peavad inimesed saabuma testimiskohtadesse kindlaksmääratud aegadel ning ei tohiks tekkida järjekordasid testimispunktides. See aga seab oma piirangud. Praeguseks on enamik probleeme siiski lahendatud ning järjekorrad nii pikad enam pole. Murest aga saan täiesti aru. Ka arstil on oluline teada patsiendi analüüsi vastust. Seni kuni vastust pole, tulebki ettevaatuse mõttes olla isolatsioonis, et teisi ei nakataks. Kui aga tervislik seisund on selline, et vajalik oleks teha täpsustavaid uuringuid, näiteks kopsupõletiku kahtlusel röntgenülesvõte, siis ei ole õige, et inimene peab ootama koroonaviiruse testi tulemust ja alles siis korraldatakse uuringud ja ravi.
Koroonaviirus ja väikelapsed
Kas see vastab tõele, et väikelapsed põevad antud viiruse läbi kergemini?
Jah, seda on väga mitmete uuringute tulemused näidanud, et lapsed haigestuvad harvem ja kergemini. Sageli on neil nähud väga tagasihoidlikud või nad on isegi ilma sümptomiteta nakkuskandjad. Nad satuvad haiglasse samuti väga harva.
Mida ütleb praeguseks teadaolev statistika – kui ohtlik on koroonaviirus alla aastastele lastele? Kui väga peaks muretsema, kui peres on beebi ja pereliikmed käivad koolis/tööl/lasteaias?
Siiani on teada väga vähe juhtumeid, kus alla 1-aastased lapsed haigestuvad koroonaviirusesse. Siiski, kui nii väike laps haigestub, võib ta olla pisut kõrgema riskiga raskemakujuliseks haiguseks. Samas, uuringute tulemused on piiratud ning varieeruvad.
Siiski on hästi oluline imikute vanematel järgida nakatumise ennetamise reegleid. Kui vanemad haigestuvad, tuleks kanda kindlasti maski, pesta hoolega käsi ja võimalusel peaks imiku eest hoolt kandma terve lapsevanem.
Millele peaks esmajärjekorras tähelepanu pöörama, kui kuuekuune beebi köhima hakkab?
Jälgida tuleks imiku üldist seisundit – kas selles on mingeid olulisi muutusi. Kas on kõrget palavikku, hingeldust, kuidas beebi magab, milline on ta tuju, kas ta sööb/joob ja pissib nagu tavaliselt, või on selles mingeid kõrvalekaldeid. Seda kõike tuleb aga jälgida ükskõik millise haigestumise puhul, mitte vaid koroonaviiruse kahtluse korral. Kui beebi üldseisundis on midagi sellist, mis muret valmistab, tuleks kindlasti pöörduda perearsti poole.
Kuidas väikelastel koroona avaldub? Kas nad on sama nakkavad kui täiskasvanud?
Väikelapsed põevad haigust oluliselt kergemini või isegi väga tagasihoidlike sümptomitega. Kuigi haigusnähtude esinemise korral võivad lapsed teisi nakatada, on siiski siiani dokumenteeritud üsna vähe olulisi Covid-19 puhanguid koolides ja lasteaedades. Ka meil Eestis on koolisiseste nakatumiste põhjus pigem täiskasvanute ehk õpetajate kaudu edasikantav nakkus, mitte vastupidi. Pole teada, kas asümptomaatilised lapsed annavad viirust edasi või ei.
