Austraalia uuringu järgi püsib koroonaviirus laboritingimustes pindadel elus 28 päeva
Austraalia riikliku teadusagentuuri uuringust selgub, et koroonaviirus võib püsida nakkavana näiteks rahatähtedel, telefoniekraanidel ja roostevabal terasel 28 päeva ehk kauem, kui seni arvati.
Katse viidi aga läbi pimedas, samas kui on juba näidatud, et ultraviolettvalgus tapab viiruse, vahendab BBC News.
Mõned eksperdid on seadnud kahtluse alla ka tegeliku pindadelt nakatumise ohu reaalses elus. Koroonaviirus levib peamiselt siis, kui inimesed köhivad, aevastavad või räägivad.
On siiski tõendeid, et koroonaviirus võib levida õhus rippuvate osakeste kaudu ja viiruse võib USA Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskuse andmetel saada ka pindadelt, näiteks metallilt või plastikult. See arvatakse siiski olevat palju haruldasem.
Varasemad uuringud on leidnud, et SARS-Cov-2 võib rahatähtedel ja klaasil elus püsida 2-3 päeva ning plastikul ja roostevabal terasel kuni kuus päeva, kuigi tulemused on erinevad.
Austraalia agentuur CSIRO leidis aga, et viirus on „äärmiselt tugev” ning püsib siledatel pindadel nagu mobiiltelefonide ekraanid ning plastikust ja paberist rahatähed 20-kraadise temparatuuri juures ja pimedas elus 28 päeva.
Võrdluseks, gripiviirus püsib samades tingimustes elus 17 päeva.
Ajakirjas Virology Journal avaldatud uuringu tulemustest selgub, et SARS-Cov-2 püsis lühemat aega elus kõrgematel mitte madalamatel temperatuuridel. 40-kraadise temperatuuri juures lakkas viirus mõnedel pindadel nakkav olemast 24 tunni jooksul.
Viirus pidas kauem vastu siledatel mittepoorsetel pindadel võrreldes poorsete materjalidega nagu riie, millel viirus ei olnud enam nakkav 14 päeva möödudes.
Cardiffi ülikooli külmetuskeskuse endine direktor, professor Ron Eccles kritiseeris uuringut ja ütles, et väide, et viirus püsib elus 28 päeva, põhjustab avalikkuse hulgas „ebavajalikku hirmu”.
„Viirused levivad pindadele köhides ja aevastades limast ja mustadelt sõrmedelt ja see uuring ei kasutanud värsket inimese lima viiruse leviku vahendina,” ütles Eccles. „Värske lima on viiruste jaoks vaenulik keskkond, sest see sisaldab palju valgeliblesid, mis toodavad ensüüme viiruste hävitamiseks ja võivad sisaldada ka antikehi ja muid kemikaale viiruste neutraliseerimiseks. Minu arvates peavad nakkavad viirused limas pindadel vastu vaid tunde, mitte päevi.”
Rutgersi ülikooli mikrobioloogia professor Emanuel Goldman kirjutas juulis meditsiiniajakirjas Lancet, et elututelt pindadelt ülekandumise võimalus on väga väike. California ülikooli meditsiiniprofessor Monica Gandhi ütles eelmisel nädalal, et koroonaviirus ei levi pindade kaudu.
