Trumpi ülemkohtu kohtuniku kandidaat Barrett lubas esimesel kuulamisel senatis olla konservatiivne ja õiglane

USA presidendi Donald Trumpi ülemkohtu kohtuniku kandidaat Amy Coney Barrett esitles eile senatis oma lähenemist seadusele konservatiivse ja õiglasena, samas kui demokraadid, kes ei saa tema ametisse nimetamist kuidagi takistada, kujutavad teda ohuna ameeriklaste tervishoiule.

Seitsme lapse ema Barrett esitas vaateid, mis on vastuolus hiljuti surnud Ruth Bader Ginsburgi omadega, kelle koha ta peab veel enne presidendivalimisi täitma, vahendab Associated Press.

„Kohtud ei ole mõeldud lahendama iga probleemi ega parandama iga viga meie avalikus elus,” kuulutas 48-aastane apellatsioonikohtu kohtunik Barrett oma avasõnu ette lugedes.

Barrett ütles senati õiguskomitee kuulamisel, et ameeriklased väärivad sõltumatut ülemkohut, mis tõlgendab põhiseadust ja seadusi nii, nagu need kirjutatud on. Oma õiguslikku filosoofiat võrdles ta oma konservatiivse mentori, kohtunik Antonin Scalia omaga.

Trumpi vabariiklastest liitlaste juhitud senat püüab Barretti ametisse nimetada kiire hääletusega veel enne valimispäeva, 3. novembrit, ja taskukohase ravi seaduse (Affordable Care Act) viimase vaidlustamise arutamist ülemkohtus nädal pärast valimisi.

Vabariiklased loodavad Barretti kiiresti ametisse saada ka selleks puhuks, kui presidendivalimiste tulemus peaks vaidlustatama. Senaator Richard Blumenthal oli üks mitmest demokraadist, kes nõudsid, et Barrett lubaks valimiste vaidlustamise asja arutamisest mitte osa võtta. Barrett ei ole sellist lubadust andnud.

Eile esineti kuulamisel avasõnavõttudega ja täna on kavas Barrettile küsimuste esitamine.

Ginsburgi pärandit oli tunda kogu kuulamise aja. Teda tunnustas ka Barrett, öeldes, et on igavesti tänulik Ginsburgi teerajajarollile naisena ülemkohtus.

Demokraadist senaator ja Joe Bideni asepresidendikandidaat Kamala Harris hoiatas aga, et Barretti ametisse nimetamine seab ohtu kõik, mille eest Ginsburg võitles.

Harris ütles, et ülemkohus on sageli õiglase kohtumõistmise viimane pelgupaik ning kaalul ei ole mitte ainult tervishoid, vaid ka hääleõigused, töötajate õigused, abordiõigused ja õigluse idee ise.

Vabariiklastel näivad Barretti eluks ajaks ametisse nimetamiseks hääled koos olevat ja nemad kujutasid teda läbimõeldult otsuseid tegeva kohtunikuna, kelle senine tegevus on olnud laitmatu.

Rõhutades vabariiklaste enesekindlust määras õiguskomitee esimees Lindsey Graham komitee esimese hääletuse ametisse nimetamise üle neljapäevale, mis on kuulamiste viimane päev, ning võimaldab komitee lõplikku heakskiitu nädal hiljem ja senati täiskogu kinnitavat hääletust 26. oktoobril.

Demokraadid püüdsid teineteise järel seostada Barretti ametisse nimetamist arutlusele tuleva president Barack Obama aegse tervishoiukaasusega.

„Selle ametisse nimetamisega on kaalul miljonite ameeriklaste tervishoiukulude katmine,” ütles komitee esidemokraat Dianne Feinstein.

Demokraat Sheldon Whitehouse ütles, et ametisse nimetamine on „õiguslik torpeedo”, mis on sihitud krooniliste haigustega inimeste seadusliku kaitse vastu. Trumpi administratsioon tahab nimelt, et ülemkohus tühistaks kogu seaduse, mida tuntakse „Obamacare’i” nime all. Barrett on kritiseerinud kohtu kaht varasemat otsust, mis on seadust toetanud.

Demokraadid tahavad Barrettit pinnida ka religioossete vaadete ja varasema juhtrolli asjus katoliiklikus kogukonnas ning püüavad kindlaks teha tema lähenemist abordile, homoabieludele ja muudele sellistele küsimustele.

Barrett ise ütles, et toob ülemkohtusse mõningaid uusi vaatepunkte, olles seal esimene kooliealiste laste ema.