Soome lahes laienevad hapnikuvaegusest tekkinud surnud tsoonid
5. oktoobril alustasid Eesti mereteadlased ekspeditsiooni TalTechi uurimislaevaga "Salme", et analüüsida Läänemere hapnikutaset ning nn surnud tsoonide levikut Soome lahest Taani väinadeni. Tänaseks on läbi uuritud Soome laht, praegu tehakse mõõtmisi ja võetakse proove Läänemere lõuna- ja keskosas.
Uurimisretkel osalevad Tartu ja Tallinna ülikoolide teadlased, kellele maaülikool andis kaasa analüüsiks vajalikud mõõteriistad. Uuringut tehakse just nüüd, kui mere hapnikutase on kõige madalamal tasemel ning geograafiliselt kõige ulatuslikum.
"Esialgsete andmete põhjal võib kinnitada, et hapniku tase on väga madal Soome lahe piirkonnas, mis on sügavam kui 80 meetrit. Natuke murelikuks teeb, et kohati võib olla vähe hapnikku ka madalamatel merealadel," kommenteeris TalTechi mereteadlane Urmas Raudsepp.
Tema sõnul on sel sügisel hapnikuvaene ala levinud väga sügavale Soome lahte. "Hapnikuvaegusega kaasneb ka põhjaloomastiku puudumine, kuid huvitav on, et hapnikuvaese piirkonna äärealal on põhjaloomastik väga rikkalik," lisas ta.
"Soome lahe kehva seisundi põhjusena tuleb esmajoones vaadata looduslikke tingimusi. Sellel sügisel on Soome lahe süvakihtides väga suure soolsusega vesi - tavapärasest 20-25% soolasem, mis peab olema levinud siia Läänemere avaosast," märkis Raudsepp.
Paar aastat tagasi avaldasid Soome teadlased põhjaliku uurimistöö, leides, et keset Läänemerd asuv surnud tsoon on suurim omataoline maailmas.
Professor Raudsepa sõnul peavad praegused mõõtmised Läänemere keskosas ja edasine veeproovide analüüs näitama, kas hapnikuvaene vesi on kandunud Soome lahte Läänemere avaosast või toimub hapniku intensiivne tarbimine lahes endas.
"Väga oluline on teada saada teada, kas selline hapnikuvaene ala on Soome lahes püsivalt või taandub kevadeks. Kevadel on hapnikuvaene ala Läänemeres geograafiliselt kõige väiksem," märkis ta.
Teadlased mõõdavad Läänemere soolsust, temperatuuri ja hapnikku, võtavad vee- ja põhjasette proovi.
Tehnikaülikooli teadlased analüüsivad seoseid veesamba kihistumise ja surnud tsoonide vahel ning setete keemilist koostist.
Tartu Ülikooli teadlaste panuseks on välja selgitada toitainete varieerumine hapnikutingimuste ruumilisel muutumisel ning vastata küsimusele, kas ja milline on merepõhja elustik hapnikuvaeguse piirialadel.
Tallinna Ülikooli teadlaste ülesandeks on kaardistada bakterplanktoni kooslused püsivalt hapnikuvaestes tingimustes ning DNA-analüüsi põhjal teha kindlaks nende bakterplanktoni koosluste fülogeneetiline koosseis ja selle ruumiline dünaamika.
