Aftonbladet: Rootsi ametid teevad ettevalmistusi Estonia vraki uueks uurimiseks

Ajaleht Aftonbladet kirjutab, et parvlaeva Estoniaga juhtunu uurimiseks alustatakse tõenäoliselt õige pea veealust operatsiooni ning sukeldumiskeelust möödaminemiseks tehakse ametivõimude ja ministeeriumide juures juba ettevalmistusi.

Veealuste tööde ekspert Linus Andresson ütles Aftonbladetile, et nelja kuni viie päevaga on võimalik laevavrakk täies mahus kaardistada nii, et näha on ka kõige väiksemat detaili. Tema hinnangut jagasid veel mitu ajalehega sel nädalal rääkinud eksperti.

Tänapäevast tehnoloogiat - mida on arutatud ka Rootsi õnnetuste uurimise ametis - nimetatakse fotogrammeetriaks ja see hõlmab vrakist 3D-mudeli ehitamist filmikaameraga varustatud sukeldumisroboti abil.

Taolise tehnoloogia eksperte leiab Rootsist siiski vähe, neist üks on ettevõtte Ocean Discovery juht Ingemar Ludgren. Viimase sõnul saab selle tehnoloogia abil ühtse pildi kõigest, mis on nähtav vraki välisküljel kuni põhjani. “Tegemist on justkui vraki digitaalse päästmisega,” ütles Ludgren Aftonbladetile.

Operatsiooni käigus filmib allveerobot ROV vraki millimeetri täpsusega üles ning hilisema andmetöötluse käigus luuakse sellest 3D-mudel.

Andersson aitas ka Discovery dokumentaalfilmi meeskonda, kes paljastas parvlaeva Estonia keres nelja meetri pikkuse kahjustuse, ning juhib seda tüüpi kaardistamisega tegelevat ettevõtet LA Survey.

“Antud tehnoloogiaga saaksime Estoniast tervikliku mudeli kuni millimeetri täpsuseni,” kirjeldas ta. “Te näeksite laeval isegi väikest värvikriimustust ja see on väga hea alus inseneridele ja teistele asjatundjatele, kes saavad selle toel uurimist jätkata.”

Anderssoni sõnul oleks Estonia uurimise loomulik teine samm sukeldujate vraki juurde saatmine. Juhul, kui vrakist on olemast 3D-mudel, kujutab operatsioon sukeldujatele väiksemat riski, sest neil on täpselt teada, kuhu minna ja kui ohtlik seal on.

Anderssoni sõnul tähendaks sukeldumine ka tähelepanu pälvinud augu seestpoolt üles filmimist - selleni jõudmiseks peavad sukeldujad kas läbima pikki vahemaid parvlaeva sisemuses või lõikama laevakeresse augu, nagu tehti 1994. aasta detsembris. “Viimane oleks mõistlik alternatiiv, kui soovime näha, kuidas see kahjustus seestpoolt välja näeb, mis võiks anda palju teavet,” rääkis ekspert.

Tema hinnangul ei läheks kõnealune operatsioon maksma rohkem kui viis miljonit Rootsi krooni (umbes pool miljonit eurot) ja kestaks kuni viis päeva.

Aftonbladeti allikate sõnul on ametiasutuste ja ministeeriumide tasandil juba alustatud tööd, et uurida veealuste uuringute vabastamist Estoniale sukeldumist keelava seaduse alt.