Opositsioonierakondade juhid abieluvõrdsuse petitsioonile alla ei kirjuta
Eestimaa Rohelised kutsuvad teisi parteisid poliitilistest mängudest loobuma ja nende perekonnaseaduse muutmise algatust toetama.
Roheliste algatatud petitsioon perekonnaseaduse muutumiseks nii, et abielu oleks määratletud kahe täiskasvanu vahelise liiduna, sõltumata inimese soost, on täna pärastlõunal kogunud üle 26 000 allkirja.
"Vastukaja on olnud üllatavalt hea. Meie petitsioon on erakondadeülene ja on väga hea meel, et seda algatust toetavad ka mitmed teiste erakondade tuntud näod. Meie soov ongi, et parteid jätaksid poliitilised mängud praegu kõrvale, et saaksime üheskoos seista euroopalike väärtuste eest," ütles roheliste juht Züleyxa Izmailova.
Opositsioonierakondade juhid Kaja Kallas ja Indrek Saar ei plaani aga abieluvõrdsuse algatust allkirjastada. Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles Eesti Päevalehele, et ei kavatse petitsiooni toetada, sest see täidaks EKRE soovi minna nende lahinguväljale kaklema. "Siis nad saavadki öelda, et abielu institutsiooni rünnatakse," sõnas ta.
Sotsiaaldemokraatide esimees Saar ütles, et kuigi mitmed sotsiaaldemokraadid on petitsioonile alla kirjutanud, siis tema seda ei tee. "Ma tunnustan igasugust selleteemalist kodanikuaktiivsust, aga praegu on kõige olulisem ära hoida referendum, mis püüab meid ajas tagasi viia. See on see, kuhu tuleks oma jõud ja energia koondada," märkis sotside esimees.
"Ma loodan, et kahtlejad ja keeldujad võtavad aega ning mõtlevad ümber. Küsimus on inimeste eludes ja praegu on õige aeg kaart EKRE käest ära võtta," nentis Izmailova.
Petitsioon läheb riigikokku
Nagu märgitud, siis on roheliste abieluvõrdsuse algatus kogunud tänase seisuga üle 26 000 allkirja. Selleks, et petitsioon riigikogule üle anda, on vaja 1000 häält.
Petitsiooni allkirjastamise tähtaeg on 24. detsember, mis tähendab, et seni on võimalik algatust toetada. Kui tähtaeg kukub, lähebki petitsioon riigikokku, kus otsustab selle menetlusse võtmise üle riigikogu juhatus.
Juhul kui pöördumine võetakse menetlusse, määratakse selleks riigikogu juhtivkomisjon, kellel on kohustus kolme kuu jooksul pöördumist arutada ning kujundada seisukoht. Seisukoha kujundamisel on võimalik algatada eelnõu või arutelu riigikogus, korraldada komisjoni avalik istung, edastada pöördumine valitsusele või pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks, lükata ettepanek tagasi või lahendada probleem muul viisil.
